Memorandum

 

EESTI LEIVAVILJA HEAKS


Käesoleva märgukirjaga kutsuvad Eesti Rukki Selts ja Põllumajandus-Kaubanduskoda kodanikeühendusi üles avalikult ja tegusalt toetama rahvuslike traditsioonide alalhoidmist meie maaelus ning toitumises.


Põllumajandussaadusi eksportinud Eestist on saanud neid saadusi ja toorainet importiv riik. See oluline muutus tabas valusalt ka meie põlist leivavilja – rukist. Eesti teraviljapoliitika pole senini taganud rukkikasvatuse arengut ning Eesti leivavilja tulevik on otseselt ohus, rukkikasvatus kriitilises madalseisus. Olukord, kus rukkikasvatus välja sureb, ei tohi olla üksnes põllumehe mure. See on ohusignaal kogu eesti ühiskonnale.


Teraviljasaaduste, sealhulgas rukkitoodete, põhiline tarbija asub linnas. Linnadesse koondunud kodumaine teraviljatööstus on enamuses üle läinud välismaisele odavamale toorainele. Selle tendentsi jätkumisel  ei ole Eestis mõne aja pärast enam eesti rukkijahust tehtud leiba.


Rukki Selts ja Põllumajandus-Kaubanduskoda ning paljud teisedki institutsioonid käsitlevad rukist meie rahvuse viljana, tervisliku toitumise tähtsa ja äraproovitud koostisosana, meile omase põhiväärtusena. Rahvusliku maamajanduse jätkumine, traditsiooniline elu- ja toitumislaad on meile, eestlastele, igapäevaselt tähtis ja meie  võõrandamatu õigus. See on osa eesti identiteedist.


Rukkikasvatuse madalaseisust väljatoomiseks on käivitatud mitmeid tegevusi (rukkiprogramm,  Rukki Seltsi rukkipäevad, Eesti Leivaliidu leivanädalad, rukkiaasta 2005, jne.), puudub aga tegus teraviljapoliitika. Samas eelistab meie rahvas ikka eestimaist. Müügil olevad kvaliteettooteid, mis kannavad Põllumajandus-Kaubanduskoja märgistust “Tunnustatud Eesti maitse”, on valmistatud Eestis toodetud toorainest. Neid tooteid ostes tekitab tarbijaskond nõudmise kodumaise toorme järele, sealhulgas rukkile.


Tervislikele toitumisharjumustele üleminek Eestis pole mõeldav rukkileivata. Rukkist tehtav must leib on meie tervise alustala. Olgu see iga päev meie toidulaual nii maal kui linnas, lasteasutuses ja koolis, kaitseväes, igas toitlustusettevõttes. Tundkem uhkust, et meil on alles esivanemate imeline pärand – oma rukkileib.


Kutsume üles kodanikeühendusi ühinema meie memorandumiga, avaldama oma solidaarsust neile, kes seisavad rukki elujõu eest nüüd ning edaspidi. See on võimalik, kui suudame kaasa tõmmata kogu ühiskonna.  


Rukis, meie rahvusvili, ootab ja väärib  üldrahvalikku toetust.

 

 

11. aprillil 2006. a.

Eesti Rukki Selts

Eesti Põllumajandu-Kaubanduskoda

EESTI RUKKI SELTSI 2020. a  tegevusaruanne

 

Eesti Rukki Seltsi juhatus ja volikogu tegutses 2020. aastal lähtudes seltsi põhikirja nõuetest ning kinnitatud tegevuskavast.

 

Eesti Rukki Seltsi tegevuse põhieesmärk on rukkikasvatuse toetamine ning rukkikasvatajate innustamine, et katta omakasvatatud rukkiga Eestimaa vajadused.

 

Seltsil on 97 füüsilist ja 27 juriidilist liiget. Majandustegevuses on peamiseks tuluks liikmemaks. Füüsilistest liikmetest pensionäride liikmemaks on 5 eurot ja töötavatel liikmetel 10 eurot aastas. Ettevõtete liikmemaks on 100 eurot, MTÜ-de liikmemaks 50 eurot. Liikmemaksu laekus kokku 3190 eurot.

 

Rukkiga seotud ürituste korraldamiseks maaeluministeeriumi poolt eraldatud 13484 eurot kasutati vastavalt lepingutele. Projektide täitmise kohta esitatud aruanded on maaeluministeeriumi poolt kinnitatud.

 

Selts toetab talirukki sordiaretust, mille eesmärgiks on stabiilse ja kõrge saagikusega talve-, seisu- ja haigusekindlate ja kõrge ning stabiilse bioloogilise väärtusega talirukki sortide aretamine. Talirukkisortide (Elvi, Sangaste) säilitusaretuse eesmärk on olemasolevate Eesti sortide majanduslike ning bioloogiliste omaduste säilitamine ja parandamine ning kõrgpaljunduskategooria seemne tootmine.

 

Sordi 'Sangaste' kasvatajaid oli 2020. aastal 96, kasvupind kokku 1533 hektarit.

 

Rukkileiva ja rukkitoodete populariseerimisel on oluline osa olnud Eesti Põllumajandusmuuseumil. Muuseumis on viidud läbi õppepäevi täiskasvanutele, koolinoortele, samuti ka eelkooliealistele lastele. Põllumajandusmuuseum algatas liikumise ja kutsub osalema kõiki inimesi, kes kannavad edasi meie esivanemate leivateotraditsiooni kõikjal üle Eesti. Aktsiooni eesmärgiks on koguda koduleiva küpsetajate infot ja kogemusi.

 

2020. aasta tegevuse esmaseks ürituseks oli 14. veebruaril krahv Fr. G. M. Bergi 175. sünniaastapäeva tähistamine Sangastes. Seltsi innovatsioonipreemia laureaadiks tunnistati Margus Muld Väätsa Agro Oüst projektiga „Ainulaadne lägakoristussüsteem".. Toimus raamatu „Sangaste rukkikrahv. Fr. von Bergi elu ja looming" esitlus. Koostajaks ja toimetajaks oli Ester Šank. Üritusel tähistati ka ERSi asutamise 20. aastapäeva ning anti välja Sangaste rukki teenemedalid.

 

14. augustil toimus Sangaste ringtallis konverents teemal „Rukis ja tervis". Ettekande esitas Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia professor, seltsi asepresident Mihkel Zilmer.

Eesti Rukki Seltsi Rukkiräägu kultuuriauhinna üleandmise tseremoonia professor Mihkel Zilmerile toidukultuuri edendamise eest.

 

Seejärel koristamine käsitsi nii sirbiga kui vikatiga Sangaste rukki 145. aastapäeva juubelipõld.

Kõik osalejad said tunnustuseks kaela klaasist mälestusmedali 'Sangaste' rukis 145. Mälestusmeened teenisid OÜ Kesa-Agro, Silva-Agro OÜ ja Sangaste mõisa ringtall.

Sangaste rukki tänumedal omistati Ässa Farm OÜle (Hendrik ja Raido Allsaar) kõrge talirukkisaagi eest (10,8 t/ha) Viljelusvõistlusel.

28. augustil toimus järjekordne „Rukkikülvaja" auhinna päev Väätsal. Ürituse läbiviimisele  aitas kaasa MTÜ Külvaja. Päeva avas rukkiseltsi president Vahur Kukk ning tervitussõnad ütles MTÜ Külvaja poolt Jüri Kraft. Tervitussõnad ütlesid Türi valla volikogu esimees Andrus Eensoo ning vallavanem Pipi-Liis Siemann.

Rukkikülvaja 2020 aasta laureaadiks tunnistati Ahti Aruksaar Viljameister Oüst. Laureaat istutas parki oma puu. Pidulikku tseremoonia järel toimus mõisa saalis osalejate arutelu teemal „Eesti rukis 2020". Sõna võtsid ja auhinna auhinna andsid üle rukkikuningas Hans Kruusamägi, Jüri Kraft ja Margus Ameerikas. Lühikese kontserdiga astus üles seltsi kultuuripreemia laureaat Voldemar Kuslap. Ahti Aruksaar tänas tunnustuse eest ja istutas euroopa lehise.

 

Eesti Rukki Seltsi liige I. Tupits osaleb 2019-2022 aastal kaastäitjana rahvusvahelises lühikõrrelise rukki uurimisprojektis Rye SUS. Projekti täitjateks on Soome, Kanada, Eesti, Läti, Austria, Poola ja Saksamaa esindajad. Eesmärgiks on viia läbi lühikõrreliste talirukkiaretiste ökoloogilisi katseid erinevates riikides. Hinnatakse lühikõrreliste hübriidide vastupidavust abiootilise stressi suhtes. Erilist tähelepanu pööratakse erinevate fenotüüpide hindamisele ja võrdlemisele. Projekti lõppeesmärgiks on seisukindlate ja äärmuslike ilmastikutingimuste suhtes vastupidavate lühikindlate talirukkihübriidide välja selgitamine.

 R. Schank jätkab kontakte FAO Euroopa ja Kesk-Aasia osakonnaga. Eesmärgiks on saavutada FAO poolt rahvusvahelise rukki aasta väljakuulutamine ja tegevuste finantseerimine.

 Selts jätkab osalemist rahvusvahelises liikumiseks „Rahuleib". Koostatakse ettekannet rukkialase tegevuse kohta 7. septembril 2021. a toimuval elektroonilisel ZOOMi konverentsil.