Aasta 2017

2017. aasta majandusaasta aruanne

Eesti Rukki Seltsi juhatus ja volikogu tegutses 2017. aastal lähtudes seltsi põhikirja nõuetest ning 2017. a, aastaks kinnitatud tegevuskavast. Toimus seltsi üldkogu koosolek, kus kinnitati seltsi majandusaasta aruanded.

Aastavahetusel oli seltsil 96 füüsilist ja 27 juriidilist liiget.

Lähtudes seltsi tegevuse põhisuundadest, anname alljärgnevalt ülevaate 2017. aasta tegevusest.

I  Rukkikasvatus ja tegevus rukkikasvatajatega

Eesti Rukki Seltsi tegevuse põhieesmärk on rukkikasvatuse toetamine ning rukkikasvatajate innustamine, et katta omakasvatatud rukkiga Eestimaa vajadused. Selleks on vaja saada vähemalt 30 tuhande tonnine rukkisaak aastas. Niisugust kogusaaki oleme viimasel 10 aastal saavutanud ainult seitsmel aastal. Rukki kogusaagid on kõikunud 18 tuhandest tonnist kuni 65 tuhande tonnini.

2017. aasta oli rukkikasvatajatele hea. 13,6 tuhande hektariliselt kasvupinnalt saadi saagikusega 3,9 tonni, kogusaagiks 52,4 tuhat tonni rukist. Suurima rukki külvipinnaga olid seltsi liikmed OÜ Simuna Ivax ja TÜ Kaarli. Nemad olid ka suurimad toidurukki müüjad Tartu Millile. Vabariigis kokku oli rukkikasvatajaid 502, 2016. aastal 445, ehk 57 kasvatajat enam.

Tartu Mill AS varus 2017. aastal Eestist toidurukist pea 20,5 tuhat tonni, ehk 7000 tonni enam kui eelmisel aastal. Vähem osteti leivatööstuste poolt rukkijahu, sest üks suur leivatootja Eesti Leivatööstus ostab rukkijahu Lätist.

Ostetud rukki ja müüdud rukkijahu järgi võime küll kinnitada, et eesti leib on põhiliselt valmistatud eesti rukkist, kuid muret teeb leiva vähenev tarbimine.

Rukki kõrgete saakide saamiseks on edu taganud vabariiklik viljelusvõistlus, mida koos teadlastega korraldavad AS Baltic Agro, Oilseeds Grupp, Maaleht, MES Nõuandeteenistus, Scandagra Eesti. Selts on igal aastal paremaid rukkikasvatajaid õnnitlenud ja tänanud. 2017. aastal oli parim rukkikasvataja Ahti Aluksaar Viljameister OÜ-st, kes sai 47 hektariliselt põllult keskmiseks hektarisaagiks 10,8 tonni rukist, mis on uus rukkisaagikuse rekord.

'Sangaste' rukkisordi kasvatamisel toimus tagasiminek. Kui 2016. aastal kasvatati 'Sangaste' rukist 1063 hektaril, siis 2017. aastal 827 hektaril. 67 rukkikasvatajat kasvatas 'Sangaste' rukist. Kolmandik 'Sangaste' rukki põldudest asub Tartumaal. 

Jätkuvalt on rukkikasvatus populaarne maherukki kasvatajate seas. Maherukkikasvatajaid on Eestimaal 90 ringis ning müügikogus on ligikaudu 5-6 tuhat tonni. Suurimaks maherukki kasutajaks meie vabariigis on AS Rakvere Piiritustehas. 2017. aastal sündis uus maherukkisaagikuse rekord - 4,9 tonni hektarilt, selle saavutas Jüri Ilves Caro Mahe OÜ-st..

Tänuväärset tööd tehakse Eesti Taimekasvatuse Instituudis talirukki sordiaretuses ja rukki eri sortide kasvatamisel. Talirukki sordiaretuse eesmärk on stabiilse ja kõrge saagikusega talve-, seisu- ja haiguskindlate ning kõrge ja stabiilse bioloogilise väärtusega talirukki sortide aretamine leiva- ja piiritusetööstuse tarbeks. Katseandmed näitavad, et Eestis aretatud rukkisordid ei jäta kasvatajat ilma saagita ka kehvades ilmastikutingimustes.

II Eestimaine rukkileib kui rahvustoit - selle tarbimise propageerimine

Eesti leivatööstused on rukkileibade küpsetamisega väga hästi hakkama saanud. Valik on lai ja pidevalt uuenev. Ka reklaam meedias on huvitav ja tarbimisele kutsuv. Samas toidumaailm pidevalt laieneb ja kutsub proovima toite, mille juurde rukkileib ei kuulu. Ka siin oleks toidu reklaamis õige loosung: „Oleme eurooplased, aga jäägem eestlasteks", seega rukkileiva tarbijateks.

Palju on rukkileiva populariseerimiseks teinud Eesti Põllumajandusmuuseum. Õppepäevi on muuseumis läbi viidud nii leivaküpsetajatele, koolinoortele kui eelkooliealistele lastele. Leiba tutvustati ja pakuti maitsmiseks erinevatel messidel ja üritustel. Muuseumi eestvedamisel koostati ja anti välja trükis „Eesti Põllumajandusmuuseumi leivajutud". Põllumajandusmuuseum algatas liikumise ja kutsub osalema kõiki inimesi, kes kannavad edasi meie esivanemate leivateotraditsiooni ja kelle kätetööna valmivad iga päev sajad pühendumuse ja armastusega küpsetatud rukkileivad kõikjal üle Eesti. Eesmärk on koguda koduleivaküpsetajate lood ja kogemused: millisest jahust leiba küpsetati ja milliseid lisandeid kasutati, missuguseid leivaküpsetamise nippe ja retsepte hinnatakse ning teistelegi soovitatakse. Eesti Vabariigi 100. sünniaastal saame üheskoos uhkusega teada, kui suure osa juubeli-rukkileibadest on küpsetanud meie inimesed oma kodudes ja muuseumides. 

III Rukkileib kui tervise varaait

See on rukkileiva tarbimisele kutsuv Eesti Rukki Seltsi loosung. Rukkileiva sööjatele teadmiseks, et ka leiva suurtarbimine ei riku sööja tervist. Rukkileib või ja piimaga oli esmatoit paljudele noortele Eestimaal enne ja pärast viimast sõda .On tore, et koduleiva küpsetamine on saanud heaks traditsiooniks paljudes noorperedes. 2017. aastal kasutati selleks pea 600 tonni rukkijahu. Rukkileiva populariseerimisel selts tugevdab koostööd Eesti Leivaliidu ja Pagarite Seltsiga. 

IV Rukkikasvatusele ja rukkitoodetel soodne majanduskeskkond

Aruandeaasta oli ilmastiku poolest rukkile  soodne. On tõusnud  maaharimise ja taimekasvatuse kultuur ning saagirikaste hübriidsortide kasvatamine. Oma roll on ka sordiseemnel. Samas nõudlus rukki järele pole tõusnud. Toidurukki vajadus kõigub 20 tuhande tonni piires. Toidurukki ostuhind on tõusnud. 2016. aastal maksti tonni toidurukki eest 119 ja 2017. aastal ka 128 eurot. Soodsam on kasvatada maherukist, mille puhul hind on kuni kaks korda kõrgem. Rukkikasvatamise tasuvuse päästab saagikuse tõus ja siin võimalusi on. Rukkisaak vähemalt 5 tonni hektarilt peaks olema eesmärk. Enam hinda saadi rukki ekspordist.

V Eesti Rukki Seltsi 2017. aasta tegevuskava täitmine

            2017. aasta tegevuse esmaseks ürituseks oli 16. veebruaril krahv Fr. Bergi sünniaastapäeva tähistamine Sangaste lossis. Lisaks krahvi austamisele toimus esmakordselt krahv Bergi innovatsioonipreemia pidulik kätteandmine. Preemia võitis sojaoa sordi 'Laulema' aretus. Preemia said Maia Raudseping, Lea Narits ja Enn Kaljo.

            Üritus Eesti Rukki Päev toimus 21. aprillil Eesti Põllumajandusmuuseumis. Arutelu all oli „Eesti rukkiturg". Kuulati seltsi juhatuse liikme Margus Ameerikase ettekannet. Kuulutati välja rukkiräägu kultuuriauhinna saaja. 2017. aasta auhinna saajaks osutus ajaleht „Maaleht" kui „Eesti omakultuuri ja maaelu edendaja".Samal päeval toimus ka seltsi üldkogu koosolek,mis kinnitas eelmise aasta majandusaasta aruande.

            Juulis toimus Sangastes „Sangaste rukkipäev". Üritus on mõeldud perepäevana, kus kuulati Rukki Folgi programmi ja osaleti õpitubades. Kutsed rukkipäevale said ka 'Sangaste' rukki kasvatajad.

            Peategevus 2017. aastl oli aktsiooni „100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile" läbiviimine koostöös põllumajandus-kaubanduskojaga. Aktsiooniks esitatud põllud said põllutähise ning 15. augustil toimus „Suur rukkilõikuse päev" rukkikuninga põllul. 180 hektari suuruse põllu ääres toimusid näitlikud rukkilõikuse tööd läbi 100 aasta. Tehti kokkuvõte aktsioonist ning austati paremaid. Üritusel osales üle 100 põllumehe ning Vabariigi maaeluminister.

            Traditsiooniline rukkimaarjapäeva tähistamine toimus põllumajandusmuuseumis 18, augustil. Lõigati sirbi ja vikatiga rukist, tehti rukkivihu sidumise võistlus ning pandi vihud hakkidesse. Areenil esines rukkikuningas aastakõnega, soovijad osalesid õpitubades.

            Augusti lõpul toimus järjekordne „Rukkikülvaja" auhinna päev Väätsal. Korraldati ka  päevateemaline rukkikonverents. Seekordne auhinna saaja oli rukki kõrge ja kvaliteetse saagi kasvatamise teadmiste külvaja - Margus Ameerikas.

            Aasta viimaseks suurürituseks oli põllumeeste lõikuspidu 17. novembril Eesti Rahva Muuseumis, kus lõigati lahti juubelileib ning austati aktsioonist osavõtjaid.

            2017. aasta oli aktiivne rukkiaasta.

VI Eesti Rukki Seltsi rahvusvaheline koostöö 2017. aastal

            Eesti Rukki Selts jätkab koostööd arendamist teiste riikide mittetulundusühingute, teadlaste, sordiaretajate, rukki töötlejate ja rukkitoodete valmistajatega.

            Peamiseks eesmärgiks on rahvusvahelise koostöövõrgustiku edasiarendamine aitamaks kaas talirukki tootmise kasvule ja selle kasutamise suurenemisele. Olulisteks tegevussuundadeks on rukkileiva kui tervisliku toiduaine väärtuste populariseerimine, samuti ajaloolise ja kultuurilise pärandi hoidmine, selle väärtustamine, samuti rahvatraditsioonide säilitamine ja elavdamine.

            Peamisteks koostöövormideks on rahvusvahelistel konverentside ja seminaride korraldamine ning  osalemine, rukkialased uurimused ja vastastikused külaskäigud.

            V. Kukk osales 10.-13. mail Eesti Põllumajandusmuuseumis toimunud rahvusvahelisel konverentsil juhtides töögrupi „Leib ja traditsiooniline toidulaud" tööd.

            E. Šank osales Põhjamaade Rukkifoorumi poolt 7.-8. juunil Marienhamnis (Soome) toimunud rahvusvahelisel konverentsil „Rukki jõud".

            Eesti Rukki Seltsi delegatsioon (M. Koppel, H. Kalbri, R. Šank ja V. Kukk) osales 27.-29. septembril 2017 Varnas (Bulgaaria) läbi viidud 4. rahvusvahelisel Rahuleiva konverentsil „Rahu ja põllumajandus". Eesti delegatsiooni juhiks oli maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron. Kokku osales konverentsil enam kui 90 inimest 12 riigist.

Rahvusvahelise Rahuleiva projekti 2018. a toimuva konverentsi viivad ühiselt läbi Eesti ja Läti.
            Sangaste lossis toimus 2018. a konverentsi Eesti ja Läti ettevalmistustoimkonna liikmete nõupidamine. Projekti ettevalmistamist ja elluviimist koordineerivad Eesti Maaeluministeerium ja Läti Põllumajandusministeerium.

V. Kukk osales 20.-24. novembril Vavilovi nim geneetiliste ressursside instituudis (St. Peterburg, Venemaa) toimunud rahvusvahelisel konverentsil. Töörühma koosolekul esitas V. Kukk ülevaate Eesti Rukki Seltsi tegevusest.

            Eesti alalise esindaja FAO juures Ruve Šanki eestvedamisel jätkub koostöö FAO Euroopa ja Kesk-Aasia osakonnaga. Peamisteks valdkondadeks on rukki jätkusuutlik kasutamine ja toiduohutuse aspektid.

            Korrapäraselt vahetatakse informatsiooni Valgevene Maaviljeluse Teadusliku Uurimise Keskuse teaduritega (E. Urban, K. Melnitšuk).

            Valdkondlikult panustab Eesti Rukki Selts rahvusvaheliste projektide arendamisse sordiaretuse ja sordikatsetuse valdkonnas. Ettevalmistamisel on projektitaotlus Euroopa võrgustikule Area-NET. Projektijuht on Dr Bernd Hackauf (Julius Kühni Instituut, Saksamaa). Projekti kaastäitjaks on Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur I. Tupits.

            Jätkati regionaalse rukkivõrgustiku arendamist eesmärgiga tagada säästev rukkikasutus. Informatsioon võrgustiku kohta on esitatud veebilehel http://www.agrowebcee.net/rye/home/.

VII Seltsi majandustegevusest

Eesti Rukki Selts lähtub oma majandustegevuses põhiliselt tulust, mis laekub liikmemaksudest. Füüsilistest liikmetest pensionärid tasuvad 5 ja töötavad liikmed 10 eurot aastas. Juriidiliste liikmete põhiosa tasub 100 eurot ja kaks suuremat firmat 300 ja 350 eurot aastas. MTÜ-de liikmemaks on 50 eurot. Liikmemaksu tulu on kogu laekumise korral 3400-3500 eurot aastas. Sellise suurusega oleme aastas arvestanud ka kuludega.

Sellel aastal laekus liikmemakse 3955 eurot. Siin on tasutud võlgnevused ja ka ettemaksud.

Rukkiaasta ürituste korraldamiseks maaeluministeeriumi poolt eraldatud 11 457 eurot kulutati vastavalt lepingule.

Seltsi oma raha aasta ürituste jaoks kulus selle tõttu vähem ja aasta raha jääk seltsi arvel jäi suurem kui möödunud aastal. Paranes liikmemaksu distsipliin. Neid, kellel liikmemaks maksmata rohkem kui aasta oli aruandepäevaks 6.

Täpsem ülevaade majandustegevusest Eesti Rukki Seltsi bilansis.

Eesti Rukki Selts tegutseb 2018. aastal edukalt edasi.

Eesti Rukki Seltsi volikogu ja juhatus.

Üldkogu koosoleku otsuse projekt

Otsus: Majandusaasta aruande kohta.

  Kinnitada Eesti Rukki Seltsi 2017. aasta majandusaasta 

  aruanne ja revisjonikomisjoni aruanne.

Otsus: Eesti Rukki Seltsi volikogu, juhatuse ja revisjonikomisjoni

  valimise kohta.

Otsustati valida:

Seltsi volikogu esimeheks, presidendiks

Vahur Kukk

Volikogu esimehe asetäitjateks, asepresidentideks

Arnold Pastak

Hans Kruusamägi

Ester Šank

Mati Koppel

Mihkel Zilmer

Juhatuse liikmeteks

Leonhard Puksa

Ellen Pärn

Margus Ameerikas

Arno Kangur

Urbo Vilibert

Volikogu liikmeteks

Madis Avi

Arnold Kimber

Jaanus Marrandi

Mati Narusk

Valve Raudnask

Õie Reineberg

Arvo Sirendi

Ilme Tupits

Andres Oopkaup

Kaido Tamberg

Meelika Sander-Sõrmus

Paul Päkk

Illar Lemetti

Revisjonikomisjoni liikmeteks

Madis Linnamägi

Ruth Metsallik