en ru fi de
UUDISED > Väljaanded > Aasta 2015

Aasta 2015

 

Eesti Rukki Seltsi juhatus ja volikogu tegutses 2015. aastal lähtudes seltsi põhikirja nõuetest ning 2015. a, Eesti Rukki Aastaks kinnitatud tegevuskavast. Toimus kaks seltsi üldkogu koosolekut, kus valiti seltsi uus volikogu ja juhatuse koosseis ning kinnitati majandusaasta aruanded.

Aastavahetusel oli seltsil 106 füüsilist ja 25 juriidilist liiget.

Lähtudes seltsi tegevuse põhisuundadest, anname alljärgnevalt ülevaate 2015. aasta tegevusest.

 

I  Rukkikasvatus ja tegevus rukkikasvatajatega

 

Eesti Rukki Seltsi tegevuse põhieesmärk on rukkikasvatuse toetamine ning rukkikasvatajate innustamine, et katta omakasvatatud rukkiga Eestimaa vajadused. Selleks on vaja saada vähemalt 30 tuhande tonnine rukkisaak aastas. Niisugust kogusaaki oleme viimasel 10 aastal saavutanud ainult viiel aastal. Rukki kogusaagid on kõikunud 18 tuhandest tonnist kuni 65 tuhande tonnini.

2015. aasta oli rukkikasvatajatele hea. 14,3 tuhande hektariliselt kasvupinnalt saadi saagikusega 3,8 tonni kogusaagiks 54,7 tuhat tonni rukist. Nii kõrget keskmist hektarisaaki 3,8 tonni ei ole meie vabariigis varem saadud. Ka kogusaak oli ainult 2007., 2008. ja 2012. aastal natuke suurem, seda siiski külvipinna arvelt. Suurimad rukki külvipinnaga olid Kabeli mäe talu, OÜ Estonia ja Simuna Ivax OÜ. Nemad olid ka suurimad toidurukki müüjad Tartu Mill AS-le. Vabariigis kokku oli rukkikasvatajaid 535, 2014. aastal 579.

Tartu Mill AS varus 2015. aastal Eestist toidurukist pea 17 tuhat tonni, ehk 3000 tonni vähem kui eelmisel aastal. Vähem, 1000 tonni võrra osteti leivatööstuste poolt ka rukkijahu.

Ostetud rukki ja müüdud rukkijahu järgi võime küll kinnitada, et eesti leib on valmistatud eesti rukkist, kuid muret teeb leiva vähenev tarbimine.

Rukki kõrgete saakide saamiseks on edu taganud vabariiklik viljelusvõistlus, mida koos teadlastega korraldab AS Baltic Agro. Selts on igal aastal paremaid rukkikasvatajaid õnnitlenud ja tänanud. 2015. aastal oli parim rukkikasvataja Tanel Tõrvand Jõgevamaal asuvast OÜ-st Vitsjärve Põldur, kes sai 13 hektariliselt põllult keskmiseks hektarisaagiks 10,3 tonni rukist, mis on uus rukkisaagikuse rekord.

'Sangaste' rukkisordi kasvatamisel on pidev edasiminek. Kui 2013. aastal kasvatati 'Sangaste' rukist 1016 hektaril, siis 2015. aastal 2280 hektaril. Iga neljas rukkikasvataja kasvatab 'Sangaste' rukist. Kolmandik 'Sangaste' rukki põldudest asub Tartumaal.  

Jätkuvalt on tõusuteel maherukki kasvatajate arv ja saadav viljakogus. Maherukkikasvatajaid on Eestimaal 90 ringis ning müügikogus on ligikaudu 5-6 tuhat tonni. Suurimaks maherukki kasutajaks meie vabariigis on AS Rakvere Piiritustehas. 2015. aastal kasutati mahepiirituse valmistamiseks 2102 tonni maherukist.

Tänuväärset tööd tehakse Eesti Taimekasvatuse Instituudis talirukki sordiaretuses ja rukki eri sortide kasvatamisel. Talirukki sordiaretuse eesmärk on stabiilse ja kõrge saagikusega talve-, seisu- ja haiguskindlate ning kõrge ja stabiilse bioloogilise väärtusega talirukki sortide aretamine leiva- ja piiritusetööstuse tarbeks. Katseandmed näitavad, et Eestis aretatud rukkisordid ei jäta kasvatajat ilma saagita ka kehvades ilmastikutingimustes.

 

II Eestimaine rukkileib kui rahvustoit - selle tarbimise propageerimine

 

Eesti leivatööstused on rukkileibade küpsetamisega väga hästi hakkama saanud. Valik on lai ja pidevalt uuenev. Ka reklaam meedias on huvitav ja tarbimisele kutsuv. Samas toidumaailm pidevalt laieneb ja kutsub proovima toite, mille juurde rukkileib ei kuulu. Ka siin oleks toidu reklaamis õige loosung: „Oleme eurooplased, aga jäägem eestlasteks", seega rukkileiva tarbijateks.

Tänuväärse töö meie rukki ja rukkileiva reklaamimisel tegid EXPO Milano 2015 maailmanäitusel Eesti paviljonis toimunud rukkipäevadel ära Eesti Põllumajandusmuuseum ja Eesti Rukki Selts. Pakutud kohapeal küpsetatud värske rukkileib maitses itaallastele ja kõigile teistele külastajatele suurepäraselt. Väga hea poolehoiu pälvisid ka teised rukkitooted (rukkiõlled, rukkiviin, rukkikama jt). Palju on rukkileiva populariseerimiseks teinud Eesti Põllumajandusmuuseum Eestis ja paljudes teistes maades. Õppepäevi on muuseumist väljaspool läbi viidud Tartu Toidufestivalil, Tallinna Toidumessil, Tourestil, aga ka Lätis (Balttour 2015 Riias), Itaalias (EXPO 2015), Rootsis (Stockholmi Eesti Maja ja Eesti koolid), Suurbritannias, USAs.

 

III Rukkileib kui tervise varaait

 

See on rukkileiva tarbimisele kutsuv Eesti Rukki Seltsi loosung. Rukkileiva sööjatele teadmiseks, et ka leiva suurtarbimine ei riku sööja tervist. Rukkileib või ja piimaga oli esmatoit paljudele noortele Eestimaal enne ja pärast viimast sõda .On tore, et koduleiva küpsetamine on saanud heaks traditsiooniks paljudes noorperedes. Rukkileiva populariseerimisel tahab selts tugevdada koostööd Eesti Leivaliidu ja Pagarite Seltsiga. 

 

IV Rukkikasvatusele ja rukkitoodetel soodne majanduskeskkond

 

Viimased aastad on olnud ilmastiku poolest rukkile küllaltki soodsad. Tõusnud on maaharimise ja taimekasvatuse kultuur, mis on kaasa aidanud rukki saagikuse kasvule. Oma roll on ka sordiseemnel. Samas nõudlus rukki järele pole tõusnud. Toidurukki vajadus kõigub 20 tuhande tonni piires. Toidurukki ostuhind ei ole tõusnud. 2015. aastal maksti tonni toidurukki eest 119 ja 2016. aastal 116 eurot. Soodsam on kasvatada maherukist, mille puhul hind on 1,5 korda kõrgem. Rukkikasvatamise tasuvuse päästab saagikuse tõus ja siin võimalusi on. Rukkisaak vähemalt 5 tonni hektarilt peaks olema meie eesmärk.

 

V Rukis, rukkilill ja rukkileib kui rahvussümbolid. Seltsi osa nende väärtustamisel

 

Eesti Rukki Selts kuulutas 2015. a Eesti Rukki Aastaks. Eesti Rukki Aasta 2015 oli mõtteliseks jätkuks 2005. a toimunud Eesti Rukki Aastale, mis andis olulise panuse rukki ja rukkitoodete populariseerimisele Eestis.

Rukkiaasta edukaks korraldamiseks moodustati laiapõhjaline komisjon, mida juhtis maaeluministeeriumi asekantsler Illar Lemetti.

Eesti Rukki Aasta 2015 raames oli kavas läbi viia terviklik ja mitmekülgne programm rukkiteemalistest üritustest, konverentsidest ja õppepäevadest erinevatele sihtgruppidele nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Ühiseks eesmärgiks oli kaasa aidata eesti rukki jätkusuutlikule aretusele, kasvatamisele, väärtustamisele ja mitmekesiste rukkitoodete tarbimisele.

Eesti Rukki Aasta 2015 kuulutati välja 4.jaanuari pärastlõunal Tallinna Raekoja platsil. Seda sündmust tähistati 1,8 meetri pikkuse rukkileiva lahtilõikamisega Eesti Rukki Seltsi patrooni president Arnold Rüütli, põllumajandusministri Ivari Padari, Eesti Rukki Seltsi presidendi Vahur Kuke ja AS Leibur juhatuse esimehe Asso Lankotsa poolt.

14. veebruaril toimus pidulik Eesti Rukki Aasta 2015 avaürituse korraldamine koos „rukkikrahv" Fr. Bergi 170. sünniaastapäeva tähistamisega Sangaste lossis. Meenutati krahv Bergi mitmekülgsust ja uuenduslike ideede rakendusoskust Sangaste ja teiste temale kuuluvate mõisate majandamisel, räägiti krahv Bergi elutööst - 'Sangaste' rukkist, selle aretamisest, olulisusest ja käekäigust tänapäeval. Arutleti teemal, kui näiteks krahv Berg tegutseks kaasaegses põllumajanduses, milles väljenduks tema innovaatilisus nüüd. Selle tähtsustamiseks tutvustas põllumajandusminister Ivari Padar Targa põllumehe auhinda, mida hakatakse üle andma igal aastal Sangastes.

17. aprillil toimus Eesti Põllumajandusmuuseumis Eesti rukki konverents. Päeva teemaks oli eesti rukis, olukord ja perspektiivid. Vaagiti ka Eesti Rukki Seltsi 15 tööaasta tegemisi ja uusi ettevõtmisi. Konverentsil anti kätte seltsi 2015. a Rukkiräägu kultuuriauhind, mille said kauaaegsed ajakirjanikud Ester Šank ja Valve Raudnask raamatu Rõõm rukkist koostamise eest.

5. juunil toimus juba traditsiooniline Eesti Rukkikuninga Päev Väike-Maarjas ja Äntul. Rukkikasvatajad ja nende toetajad said ülevaate kuninga rukkipõldudest ja rukkikasvatuse probleemidest.

'Sangaste' rukki populariseerimise rahvaüritus toimus 26. juulil Sangastes. Korraldati Rukki Folk ja rukkitoodete esitlus ning rukkileiva ja -kalja konkurss.

15. augustil toimus järjekordne rukkimaarjapäeva tähistamine Eesti Põllumajandusmuuseumis. Lõigati põllul nii sirbi, vikati kui ka kombainiga rukist. Avati Rukkiküün, töötasid töötoad. Toimus traditsiooniline Eesti Rukkikuninga tund, kus kuningas  esines kõnega „Olukorrast rukkikuningriigis". Rukkimaarjapäeval anti üle ka esimene rukkiseltsi „Hea teo auhind", mille pälvis Eesti Põllumajandusmuuseum Rukkiküüni avamise eest. Anti üle ka seltsi auhind „Kuldne rukkivihk" ajakirjanikule, kes eelmisel aastal rukkilugudega silma paistis. „Kuldse rukkivihu" sai Meelika Sander-Sõrmus ajalehest Äripäev.

28. augustil toimus Rukkikülvaja auhinna päev Väätsal. Peeti maha päevateemaline rukkikonverents ja rukkikülvaja pronkskuju üleandmine. Rukkikülvaja auhinna vääriliseks tunnistati Jaan Kiisk J. K. Otsa Talust. Lisaks suurele rukki külvipinnale oli Jaan Kiisk ka edukas 'Sangaste' rukki kasvataja.

Rahvusvahelisi üritusi korraldati kaks. Toimusid aktiivsed rukkipäevad EXPO Milano 2015 maailmanäitusel 02.-06. augustil ja 21.-24. oktoobril. Koos Eesti Põllumajandusmuuseumiga läbi viidud rukki ja rukkileiva populariseerimine oli väga edukas. Avanes unikaalne võimalus tutvustada maailmanäitusel eesti rukist, rukkitooteid ja ka seltsi tegevust. Rukkikuningas oma rüüs oli rukkipäevade täielik magnet. Külastajatele küpsetati ja pakuti rukkipäevadel ahjusooja leiba.

Rukkiaasta viimaseks suurürituseks oli 20. novembril Sangastes toimunud rahvusvaheline rukkikonverents rukkiaretuse ja -kasvatuse spetsialistidele.

 

VI Eesti Rukki Seltsi rahvusvaheline tegevus

 

Eesti Rukki Selts on järjekindlalt arendanud koostööd teiste riikide teadlaste, sordiaretajate, rukki töötlejate ja rukkitoodete valmistajatega.

Eesmärgiks on rahvusvahelise koostöövõrgustiku loomine, mille eesmärgiks on aidata kaasa talirukki tootmise kasvule ja selle kasutamise suurenemisele, sordiaretuse, sordikatsetuse ja  seemnekasvatuse edendamisele, rukkileiva väärtuste populariseerimisele ja leiva kasutamise kasvule, ajaloolise ja kultuurilise pärandi hoidmisele ja väärtustamisele, rahvatraditsioonide säilitamisele ja elavdamisele ning rukki tootearendusele erinevates kasutusvaldkondades.

Olulisemateks sündmusteks on olnud rahvusvahelised konverentsid ja seminarid, rukkialased uurimused ja vastastikused külaskäigud.

  • Eesti Rukki Seltsi, Eesti Põllumajandusministeeriumi, Eesti Põllumajandusmuuseumi ja Sangaste Vallavalitsuse esindajad osalesid maailmanäitusel EXPO2015 Milanos. Rukkialasel ekspositsioonil tutvustati Eesti Rukki Seltsi tegevust, anti maitsta rukkileiba ja rukkitooteid. Osalemine sai võimalikuks tänu koostööle põllumajandusministeeriumiga.
  • Jätkub koostöö Valgevene Teaduste Akadeemia Maaviljeluse Teaduskeskusega. Rukkiaretajad Dr Jeroma Urban ja Dr Kanstantsin Melnitšuk on osalenud Eesti Rukki Seltsi poolt läbiviidud üritustel. Jõgeval on mitmel aastal rajatud rukki, nisu ja kaera põldkatseid koostöös Eesti Taimekasvatuse Instituudiga.
  • Julius Kühn Instituudis jätkub Eestis loodud lühikõrreliste rukkihübriidide viimine homosügootsele dominantsele alusele.
  • 18.-22. novembrini viidi läbi rahvusvaheline konverents „Eesti Rukki Aasta 2015". Konverentsil osales Venemaa Geneetiliste Ressursside Instituudi teadurid Vladimir Kõbõljanski ja Olga Soloduhina ja välissuhete osakonna juhataja Sergei Šuvalov.

Lätist osales Priekuli Sordiaretuse Instituudi rukkiaretaja Arta Kronberga ja Läti Pgarite Liidu tegevdirektor Gunta Duke.

Rukki katsetamisest ja kasutamisest esitas kirjaliku ettekande KWS tootearenduse osakonna juhataja Morten Haastrup.

Kirjaliku ettekande esitasid ka Valgevene Maaviljeluse Maaviljeluse Instituudi teadurid E. Urban ja K. Melnitšuk.

Konverentsil osalesid ka Hiina Rahvavabariigi suursaatkonna majandusatašee Chen Xi.

  • Eesti Rukki Seltsi juhatuse esimees Leonhard Puksa esitas Rahurukki projekti juhatusele taotluse liituda selle projektiga.
  • Ruve Šank kohtus Saksamaa suursaadik Christoph Eichhorniga arutamaks koostöövõimalusi rahvusvahelise rukkitee projekti arendamisel ning Ungaris toimuval rahuleiva üritusel osalemist.
  • 22.-24. Septembrini toimub Szarvas´i linnas (Ungari) rahuleiva konverents.
  • Kavandatakse ja valmistatakse ette rahvusvahelise rukkikeskuste loomist Sangastes. Keskuse tegevuse alguseks on eeldatavalt 2018. a. Aktiivselt osaleb tegevuses Sangaste Vallavalitsus ja vallavanem Kaido Tamberg. Rukkikeskus peab korraldama kõikide rahvusvahelise rukkitee projektis osalevate partnerite infovahetust, valmistama ja viima läbi projekte ja üritusi. Planeeritud on rahvusvahelise konverentsi läbiviimine iga kahe aasta järel. Sellel osaleksid sordiaretajad, rukki uurimisega tegelevad teadlased, rukkikasvatajad, töötlejad, leivatööstuse esindajad. Ettepanek luua Eestis rahvusvaheline rukkikeskus on esitanud FAO-le. Koostööd FAO-ga koordineerib Eesti alaline esindaja Siim Tiidemann.
  • FAO programm GCP /RER/048/EST
    " Regionaalse rukkivõrgustiku loomine säästva rukkikasutuse tagamiseks".

Koostöös FAO Euroopa ja Kesk-Aasia osakonnaga alustati 2014. a programmi " Regionaalse rukkivõrgustiku loomine säästva rukkikasutuse tagamiseks" (Technical assistance the  development of regional network for sustainable rye value chain). V. Kukk osaleb programmis FAO toidu- ja põllumajandussektori eksperdina.

Programmi eesmärgiks on selgitada välja riigid ja asutused, kus tegeldakse rukki sordiaretuse, seemnekasvatuse, teadusliku uurimise ning kus rukkitooteid kasutatakse laialdaselt toiduks kasutamisega.

FAO Euroopa ja Kesk-Aasia osakonna töörühma tegevust rahvusvahelise rukkitee projekti arendamisel koordineerib toiduohutuse ja tarbijakaitse peaspetsisalist Eleonora Dupouy. Rukkikasvatuse, sordiaretuse, kasutamise ja teiste aspektide selgitamiseks koostati vastavad küsimustikud, mis saadeti 36 riigi põllumajandusministeeriumidele ja teadusasutusele Euroopa Liidus, Šveitsis ja Türgis.

Vastused esitasid 14 riigi põllumajandusministeeriumid ja 9 riigi teadusasutused.

Kokkuvõte küsimustikest.

Vastanud edastasid informatsiooni rukki sordiaretuse, seemnekasvatuse, teadusliku uurimise ja kasutamise kohta oma riigis või asutuses.

Rahvusvahelise rukkivõrgustiku tegevuses soovib osaleda 93% ja regionaalse rukkikeskuse tegevuses 71% vastanutest. Rukkialastes koostööprojektides soovib osaleda 86% vastanutest.

Rahvusvahelise koostöövõrgustiku tuumiku moodustamisel osalevad Vavilovi Instituut (Venemaa), Bahri Dagdas Instituut (Türgi), Leedu Maaviljeluse Instituut, Priekuli Sordiaretuse Instituut (Läti), Saatzuch Edelhof (Austria), Valgevene Maaviljeluse Uurimiskeskus, Jurjevi nim Instituut (Ukraina), Smolice Sordiaretus (Poola), Slovakkia Põllumajandusinstituut, Rye Belt KWS (Saksamaa), Myllyliito (Soome) ja Julius Kühn Instituut (Saksamaa).

Tagasiside põhjal koostatakse koostöövõrgustikus osalemistest huvitatud asutuste esindajatest juhtkomitee, kes töötab välja võrgustiku juhtimis- ja toimimisstruktuuri, tööorganid, sõnastab peamised eesmärgid ja määratleb rukkivõrgustiku tegevused nende eesmärkide täitmiseks.

  • Järgnevalt on esitatud rahvusvahelise rukki koostöövõrgustiku eeldatav struktuur.

1.   Töörühm:

  • sordiaretus - geneetilise mitmekesisuse loomine;
  • teaduslik uurimistöö - sordikatsetus, kasvatamise tehnoloogiate väljatöötamine ;
  • geenipangad.

2.   Töörühm:

  • sertifitseeritud seemnete tootjad ja turustajad - sortide omaduste hindamine erinevates tootmistingimustes;
  • tarbevilja tootjad - paremate ja sobivamate sortide selgitamine ja kasutamise laiendamine;
  • põllumajandusettevõtted (ka väiketootjad) - sortide katsetamine põllumajandusettevõtetes.

3. Töörühm

  • veskid;
  • leivatööstused, teiste rukkitoodete tootjad - uute rukkitoodete arendamine, sortide omaduste hindamine tagasiside tarbijatelt;
  • turustusvõrgustik - tagasiside tarbijatelt.

4.   Töörühm :

  • nõuandeteenistus ja põllumajandusnõustajad.

5.   Töörühm:

  • mittetulundusühingud;
  • põllumajandusmuuseumid;
  • põllumajanduslikud kõrgkoolid ja maamajanduskoolid.

Töörühmade tegevust korraldavad grupijuhid.

 

VII Seltsi majandustegevusest

 

Eesti Rukki Selts lähtub oma majandustegevuses põhiliselt tulust, mis laekub liikmemaksudest. Füüsilistest liikmetest pensionärid tasuvad 5 ja töötavad liikmed 10 eurot aastas. Juriidiliste liikmete põhiosa tasub 100 eurot ja kaks suuremat firmat 300 eurot aastas. MTÜ-de liikmemaks on 50 eurot. Liikmemaksu tulu on kogu laekumise korral 3400-3500 eurot aastas. Sellise suurusega oleme aastas arvestanud ka kuludega.

Sellel aastal laekus liikmemakse 4212 eurot. Siin on tasutud võlgnevused ja ka ettemaksud. Tuluallikaks eelmisel aastal oli ka raamatu Rõõm rukkist müük 650 euro ulatuses.

Rukkiaasta ürituste korraldamiseks maaeluministeeriumi poolt eraldatud 19468 eurot kulutati vastavalt lepingule.

Seltsi oma raha aasta ürituste jaoks kulus selle tõttu vähem ja aasta raha jääk seltsi arvel jäi suurem kui möödunud aastal. Paranes liikmemaksu distsipliin. Võlglaseks jäi 8 seltsi liiget.

 

Täpsem ülevaade majandustegevusest Eesti Rukki Seltsi bilansis.

Eesti Rukki Selts tegutseb 2016. aastal edukalt edasi.

Eesti Rukki Seltsi volikogu ja juhatus.

 

 

Bilanss
VARAD 31/12/15 31/12/14
Raha 5 525 4 931
Muud lühiajalised nõuded 0 560
Kokku lühiajalised nõuded    
VARAD KOKKU 5 525 5 491
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL    
   Maksuvõlad 0 0
   Muud võlad 8 0
Kokku lühiajalised kohustused 8 0
   Eelmiste perioodide tulem 5 491 3 785
   Aruandeperioodi tulem 26 1 706
Kokku netovara 5 517 5 491
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 5 525 5 491
Tulude ja kulude aruanne
Tulud 2015 2014
Liikmetelt saadud tasud    
   Liikmemaksud 4 212 3 700
Annetused ja toetused    
   Sihtotstarbelised annetused ja toetused 19 487 3 215
Tulu ettevõtlusest    
   toodete ja kaupade müük 650 700
Finantstulud    
    Intressi-ja finantstulud 1 0
Tulud kokku 24 350 7 615
Kulud
Mitmesugused tegevuskulud    
    Tööjõu kulud 851 500
    Kaubad, materjal   0
    Muud tegevuskulud 3 986 2 234
Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide kulud    
    Jagatud annetused ja toetused   0
     Tööjõu kulud   1 060
    Muud kulud 19 487 2 115
Kulud kokku 24 324 5 909
Tulem (tulud-kulud) 26 1 706

 

 

Rahavoogude aruanne
  2015 2014
Rahavood põhitegevusest
Liikmemaksud 4 212 3 700
Sihtotstarbelised projektid 19 487 3 215
Toodete müügist 650 700
Intressid 1 0
Projektide kuludeks -19 487 0
Tegevuskuludeks -4 837 -5 909
Lühiajalised nõuded muutus 560 -560
Võlgnevuste muutus 8 0
Rahavood kokku 594 1 146
Raha perioodi algusel 4 931 3 785
Raha muutus 594 1 146
Raha perioodi lõpus 5 525 4 931
Netovara muutuste aruanne
Akumuleeritud tulem Kokku netovara
31/12/13 3 785 3 785
Aruandeaasta tulem 1 706 1 706
31/12/14 5 491 5 491
Aruandeaasta tulem 26 26
31/12/15 5 517 5 517

 

Juhatuse deklaratsioon ja allkirjad 2015.aasta majandusaasta aruandele


Eesti Rukki Seltsi juhatus deklareerib oma vastutust raamatupidamise aastaaruande
koostamise eest ja kinnitab, et:
¤ raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on
vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga;
¤ raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt Eesti Rukki Seltsi
finantsseisundit ja rahavoogusid;
¤ kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud aruande valmimise kuupäevani,
on raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud;
¤ Eesti Rukki Selts on jätkuvalt tegutsev.

 


Leonhard Puksa

Urbo Vilibert

Ellen Pärn

Arno Kangur

Margus Ameerikas

 

Käesolev majandusaasta aruanne on kinnitatud liikmete üldkoosolekul

22/04/16

 

 

 

Protokoll

Eesti Rukki Seltsi üldkogu koosoleku kohta

22. aprillil 2016. aastal algusega kell 13.00

Eesti Põllumajandusmuuseumi rohelises saalis.

 

Eesti Rukki Seltsil on füüsilisi liikmeid 106 ning juriidilisi liikmeid 25. Kokku on seltsil liikmeid 131. Koosolekust võtab osa koos volitustega 67 seltsi liiget.

 

Koosoleku juhatajaks valiti Leonhard Puksa,

protokollijaks Ellen Pärn.

Koosoleku juhataja ettepanekul kinnitatakse ühehäälselt koosoleku päevakord:

 

  1. Eesti Rukki Seltsi 2015. a majandusaasta aruande ja revisjonikomisjoni aruande kinnitamine.
  2. Organisatsioonilised küsimused.

 

  1. Kuulati juhatuse esimehe Leonhard Puksa ettekannet 2015.a majandusaasta aruande kohta ja revisjonikomisjoni esimehe Madis Linnamäe ettekannet koostatud revisjoni aasta kohta.

 Otsustati ühehäälselt kinnitada majandusaasta ja revisjonikomisjoni aruanne.

 

  1. Kuulati Leonhard Puksa ettekannet sellest, et seltsi asepresident Illar Lemetti seoses ametikoha muutusega (kinnitati Maaeluministeeriumi kantsleriks) palub vabastada end asepresidendi kohustustest.

Otsustati ühehäälselt vabastada Illar Lemetti asepresidendi kohustustest.

Kuulati Leonhard Puksa ettepanekut valida Mati Koppel seltsi asepresidendiks. Tema kohustuste hulka jääks ka Rahuleiva liikumise küsimused.

Otsustati ühehäälselt valida Mati Koppel Eesti Rukki Seltsi asepresidendiks.

 

Koosolek lõppes kell 13.35.

 

Koosoleku juhataja L. Puksa,      

               protokollija E. Pärn.