Eesti Rukki Selts - Aasta 2014

Eesti Rukki Seltsi juhatus ja volikogu tegutses 2014. aastal lähtudes seltsi põhikirja nõuetest ning 2014. aastaks kinnitatud tegevuskavast. Toimus kaks volikogu ja juhatuse ühisistungit. 9. detsembril 2014. aastal toimunud volikogu koosolekul tehti kokkuvõte aasta tegevusest ning kinnitati seltsi eelarve 2015. aastaks.

Aastavahetusel oli seltsil 128 füüsilist ja 23 juriidilist liiget.

Lähtudes seltsi tegevuse põhisuundadest, anname alljärgnevalt ülevaate 2014. aasta tegevusest.

I Rukkikasvatus ja tegevus rukkikasvatajatega

Eesti Rukki Seltsi tegevuse põhieesmärk on rukkikasvatuse toetamine ning rukkikasvatajate innustamine, et katta omakasvatatud rukkiga meie maa vajadused. Selleks on vaja saada vähemalt 30 tuhande tonnine rukkisaak aastas. Niisugust kogusaaki oleme viimasel 10 aastal saavutanud ainult viiel aastal. Rukki kogusaagid on kõikunud 18 tuhandest tonnist kuni 65 tuhande tonnini.

2014. aasta oli rukkile võrreldes eelmiste aastatega hea. 15,4 tuhande hektariliselt kasvupinnalt saadi saagikusega 3,1 tonni kogusaagiks 48 tuhat tonni rukist. Viimase 10 aasta jooksul on suurem kogusaak olnud ainult kolmel - 2007., 2008. ja 2012. aastal. Suurimad rukki kasvatajad olid seltsi liikmed Simuna Ivax OÜ 813, Estonia OÜ 368 ja TÜ Kaarli 246 hektariga. Nemad olid ka toiduvilja müüjad Tartu Mill AS-le. Vabariigis kokku oli rukkikasvatajaid 579, eelmisel aastal 500.

Tartu Mill AS varus 2014. aastal toidurukist pea 40 tuhat tonni. Eestist varuti 20 tuhat ja Põhja-Lätist ka 20 tuhat tonni. Veski tootis 36 tuhat tonni rukkijahu, millest eesti leivategijatele müüdi 14 tuhat tonni, ülejäänud eksporditi Lätti ja Soomesse.

Muret teeb asjaolu, et rukkijahu tarbimine on vaatamata leivatootjate heale „puhta rukkileiva" reklaamile aasta-aastalt vähenenud. Vähenes ka kaubandusvõrgust ostetud ja koduleiva küpsetamiseks kasutatud rukkijahu kogus. Seega rukkileiva väärtuslikkuse reklaam meie seltsi tegevuses ei tohi väheneda, seda peab kõikjal tõhustama.

Rukki kõrgete saakide saamiseks on edu taganud vabariiklik viljelusvõistlus, mida koos teadlastega korraldab Baltic Agro. Selts on igal aastal paremaid rukkikasvatajaid õnnitlenud ja tänanud.

'Sangaste' rukkisordi kasvatamisel on saavutatud edasiminek. Kui 2013. aastal oli 57 kasvatajat 1016 hektaril, siis 2014. aastal oli 'Sangaste' rukki kasvatajaid 78 ning kasvupind oli 1452 hektarit. Toetuse väärilisi sertifitseeritud seemnega kasvatajaid oli 42 ja vastav kasvupind oli 972 hektarit. Samas on 'Sangaste' rukki sertifitseeritud seemet Eestis kõige rohkem. Kõige suuremad 'Sangaste' rukki külvipinnad olid TÜ Kaarlil - 128 hektarit ja JK Otsa Talu OÜ-l 102 hektarit. Edukalt kasvatavad 'Sangaste' rukist ka seltsi liikmed AS Saidafarm ja Simuna Ivax OÜ.

Tõusuteel on maherukki kasvatajate arv ja saadav viljakogus. Kui varajasematel aastatel olid põhiliselt maherukki ostjad välistarbijad, siis nüüd on meil suur maherukki tarbija Rakvere Piiritustehas. 2014. aastal kasutas tehas 649 tonni maherukist. Tehase järgmiste aastate plaan on osta vähemalt 2000 tonni maherukist.

Tänuväärset tööd tehakse Eesti Taimekasvatuse Instituudis talirukki sordiaretuses ja rukki eri sortide kasvatamisel. Talirukki sordiaretuse eesmärk on stabiilse ja kõrge saagikusega talve-, seisu- ja haiguskindlate ning kõrge ja stabiilse bioloogilise väärtusega talirukki sortide aretamine leiva- ja piiritusetööstuse tarbeks. Katseandmed näitavad, et Eestis aretatud rukkisordid ei jäta kasvatajat ilma saagita ka kehvades ilmastikutingimustes.

II Eestimaine rukkileib kui rahvustoit - selle tarbimise propageerimine

Igale maitsele leiva küpsetamisega on meie leivatehased hästi hakkama saanud. Valik on mitmekesine. Poeriiulitelt leiab laua, rännu, koorik-, taskuleibasid. Paljudes kodudes küpsetatakse erinevate lisanditega maitsvaid leibasid. Selleks ostetakse kauplustest pea 400 tonni rukkijahu. Mõne koduleivaküpsetaja retsept on saanud kuulsaks ka Leiburi leivasortide kaudu. See on rikastanud meie leivalauda. Ka maailmanäitusel EXPO Milano 2015 on rukkileib laual. Eesti paviljonis pakutakse rukkileiva taskut vürtsikilu ja vutimunadega.

III Rukkileib kui tervise varaait

Niimoodi tõlgendas rukkileiba professor Mihkel Zilmer. See on Eesti Rukki Seltsi loosung. Seltsi üritustel ja tegevuses on seatud ideaaliks, et iga inimene sööks hea tervise tagamiseks päevas vähemalt 200 grammi rukkileiba. Paraku tarbime sellest veerandi. 2014. aastal müüdi 25 tuhat tonni poerukkileiba. Kodudes küpsetati ca 600 tonni koduleiba. Need kogused võiks olla poole suuremad.

IV Rukkikasvatusele ja rukkitoodetel soodne majanduskeskkond

Rukkikasvatuse tasuvust mõjutab kõige enam ilmastik. 2014. aasta oli ebasobiv rukkile märtsi kuu. Ülejäänud kevad oli soodne ning rukis andis hea saagi. See mõjutas ka turu ja kokkuostu hinda - 119 eurot oli 30 euro võrra madalam kui 2013. aastal.

Ilmastikukahju aitab nüüd vähendada taas tööle hakanud piiritusetööstus. Rukis ei ole tänapäeval „kullaauk" kuid arukal kasvatamisel ei too ta ka kahjumit, sest aitab tõrjuda umbrohtusid ja säilitada maaviljeluskultuuri. Rukis, aga eriti 'Sangaste' rukkisort on hea maheviljeluskultuur. Mahevilja kasvatus laieneb ja moodustab pea kümnendiku meie rukki kasvupinnast. See võimaldab suurendada ka rukki eksporti.

V Rukis, rukkilill ja rukkileib kui rahvussümbolid. Seltsi osa nende väärtustamisel

Eesti Rukki Selts korraldas 2014. aastal 5 suurüritust, kus väärtustati rukist, rukkileiba, rukkikasvatajaid ja „rukkikrahv" Bergi. 14. veebruaril austati Sangastes krahv Bergi ning tehti kokkuvõtteid meie rukkikasvatusest 2013. aastal. 11. aprillil korraldati Eesti Põllumajandusmuuseumis Eesti Rukki Päev, kus konverentsil arutati teemal „Kuulutame 2015. aasta Eesti rukki aastaks". 5. juunil toimus Väike-Maarjas Äntul Eesti Rukkikuninga Päev. Kutsutud rukkikasvatajad tutvusid kuninga rukkipõldudega ja arutlesid rukkikasvatuse tuleviku üle. 16. augustil osaleti Eesti Põllumajandusmuuseumis rukkimaarjapäeval. 28. augustil korraldati Väätsal järjekordne Rukkikülvaja auhinna päev. Rukkikülvaja pronkskuju sai Madis Avi Kaarli TÜ-st, kus eelmisel aastal oli rukist külvatud 200 hektarile ja toiduviljaks müüdi rukist üle 1000 tonni.

Suurürituseks kujunes raamatu „Rõõm rukkist" väljaandmine. Ester Šanki ja Valve Raudnaski poolt koostatud ja seltsi liikmete poolt toetatud raamat on leidnud avalikkuse poolt heakskiitu ja lugupidamist. Raamatule on lisatud Mati Naruski filmitud viieosaline rukkiseltsi videokroonika 2006-2014 - DVD "Rukki kiituseks"

Meie rukkikultuuri selgrooks jääb 2012. aastal välja kuulutatud „Eesti Rukkitee", mis hõlmab paiku, kus kajastub Eesti rukki ajalugu, rahvakultuur, rukkiaretus ja kasvatus. Seltsi ülesandeks jääbki koos teistega selle arendamine ja tutvustamine kogu rahvale, aga esmajärjekorras noortele.

VI Eesti Rukki Seltsi rahvusvaheline tegevus

„Eesti Rukkitee" projekti arendamisel oleme enam keskendumas rukki, rukkitoodete ja rukkitoidu tutvustamisele rahvusvahelises ulatuses. Meie eesmärgiks on saada projektitoetust Brüsselist, laiendada oma tegevust väljapoole Euroopa Liitu (Venemaa, Türgi, Šveits), osaleda maailmanäitusel EXPOI 2015 ja teha pingutusi, et FAO kuulutaks välja Rukki Aasta.

Saksamaal J. Kühni Ülikoolis testib Dr Bernd Hackauf rukki lühikõrrelisi aretisi, et luua nende baasi ühtlikud lühikõrrelised populatsioonid, mille kõrre pikkuse määrab dominantne geen. Selle materjaliga oleks võimalik aretada praegustest sortidest ('Sangaste', 'Elvi', 'Vambo', 'Tulvi') oluliselt lühema kõrrepikkusega (90-100 cm) sorte. Kindlasti paraneks seisukindlus ja sellega kaasnevalt ka tera kvaliteet. Valgevene TA teaduskeskus viib koos Eesti Taimekasvatuse Instituudiga läbi talirukkisortide- ja aretiste põldkatseid ning laboratoorseid analüüse. Valgevene teadlastele ja talirukkiaretajatele Eroma Urbnanile ja Konstatnin Melnitšukile on Eesti Rukki Seltsi vahendusel antud välja Schengeni viisad, et hõlbustada nende osalemist seltsi poolt korraldatavatel rahvusvahelistel üritustel nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu riikides. Oleme pidanud kirjavahetust Türgiga sealsete rukkisortide ja kohalike populatsioonide katsetamise võimalikkusest Eestis.

2013-2018 rahvusvaheline projekt: "Integreeritud lähenemine Euroopas inimtoiduks tarvitatavate vähemlevinud teraviljade geneetilise baasi mitmekesistamiseks, stressitaluvuse suurendamiseks, agrotehnika parandamiseks ja toiteväärtuse ning töötlemiskvaliteedi tõstmiseks", milles osalevad 16 erinevat teadusasutust 10 Euroopa riigist. Projekti lühinimetus: "Tervislikud vähemlevinud teraviljad", st. rukis, kaer, speltanisu, ühe- ja kaheteranisu. Projekti peamine eesmärk: vähemlevinud teraviljade kasvatamise ja tarbimise suurendamine Euroopas. Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) osa selles projektis on talirukki erinevate sortide ja genotüüpide paljundamine ning fenotüpiseerimine, agrotehnilised katsed (nii tava- kui ka maheviljeluses) ja kvaliteediuuringud.

Koostöös FAO Euroopa ja Kesk-Aasia osakonnaga alustati 2014. a programmi" Regionaalse rukkivõrgustiku loomine säästva rukkikasutuse tagamiseks" (Technical assistance the development of regional network for sustainable rye value chain).

Programmi eesmärgiks on selgitada välja riigid ja asutused, kus tegeldakse rukki sordiaretuse, seemnekasvatuse, teadusliku uurimise ning kus rukkitooteid kasutatakse laialdaselt toiduks kasutamisega.

V. Kukk viibis 10 päeva Budapestis, kus töörühm toiduohutuse ja tarbijakaitse peaspetsisalist Eleonora Dupouy juhtimisel koostas riikide ja asutuste nimistu, kus teadaolevalt kasutatakse rukist toiduks või tehnilistel eesmärkidel ning tegeletakse talirukki teaduliku uurimistööga.

Rukkikasvatuse, sordiaretuse, kasutamise ja teiste aspektide selgitamiseks koostati vastavad küsimustikud, mis saadeti 28 riigi põllumajandusministeeriumidele ja 130 asutusele Euroopa Liidus, Šveitsis ja Türgis.

Tagasiside põhjal koostatakse koostöövõrgustikus osalemistest huvitatud asutuste esindajatest juhtkomitee, kes töötab välja võrgustiku juhtimis- ja toimimisstruktuuri, tööorganid, sõnastab peamised eesmärgid ja määratleb rukkivõrgustiku tegevused nende eesmärkide täitmiseks.

Koostöös põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonnaga, mida juhib Ruve Šank, teeb selts ettevalmistusi osalemiseks maailmanäitusel EXPO 2015 Milanos.

Plaanis on osalemine Eesti-Vene programmi 2014-2020 ettevalmistava töörühma nõupidamistel ja konverentsil St. Peterburgis. Eesmärgiks on kaasata ühistegevusse N. I. Vavilovi nimelise Instituudi rukkiaretajaid ja teadureid.

VII Seltsi majandustegevusest

Eesti Rukki Selts lähtub oma majandustegevuses tulust, mis laekub liikmemaksudest. Planeerime, et liikmemaksudest laekub aastas ligikaudu 3400 eurot. Seltsi füüsilisest liikmetest tasub pool 5 eurot ja teine pool 10 eurot. Juriidiliste liikmete põhiosa tasub 100 eurot ning kaks suuremat firmat 300 eurot aastas. Liikmemaksudest laekuvast rahast saame tasuda põhiliselt seltsi siseorganisatsioonilise tegevuse eest. Suuremate ürituste korraldamiseks peab leidma lisaraha. 2014. aastal suuremaid üritusi kavandatud ei olnud. Traditsioonilised üritused toimusid, mida toetasid seltsi liikmed.

Vastavalt 2014. aastaks kinnitatud eelarvele on raha kasutamine järgmine. Seltsi majandus- ja transpordikuludeks planeeriti 3000 eurot, kulutati 1943.10 eurot. Kutsete ja reklaami kuludeks planeeriti 1000 eurot, kulutati 606.27 eurot. Kulud töötasule koos sotsiaalmaksuga 500 eurot (raamatupidamisteenus), kulutati 500 eurot. Kokku kulutati 3049.43 eurot, mis on 68% planeeritud eelarvest. 2014. aastal jäi liikmemaksu võlglaseks 53 füüsilist isikut ja 2 juriidilist isikut.

Täpsem ülevaade majandustegevusest Eesti Rukki Seltsi bilansis.

Eesti Rukki Selts tegutseb 2015. aastal edukalt edasi.

Eesti Rukki Seltsi volikogu ja juhatus.

Bilanss

VARAD	31/12/14	31/12/13
Raha	4 931	3 785
Muud lühiajalised nõuded	560	0
Muud lühiajalised nõuded
VARAD KOKKU	5 491	3 785

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Maksuvõlad	0	0
Muud võlad	0	0
Kokku lühiajalised kohustused	0	0
Eelmiste perioodide tulem	3 785	4 444
Aruandeperioodi tulem	1 706	-659
Kokku netovara	5 491	3 785
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU	5 491	3 785



Tulude ja kulude aruanne

Tulud	2014	2013
Liikmetelt saadud tasud
Liikmemaksud	3 700	3 344
Annetused ja toetused
Sihtotstarbelised annetused ja toetused	3 215	10
Tulu ettevõtlusest
toodete ja kaupade müük	700	0
Finantstulud
Intressi-ja finantstulud		0
Tulud kokku	7 615	3 354

Kulud
Mitmesugused tegevuskulud
Tööjõu kulud	500	500
Kaubad, materjal		0
Muud tegevuskulud	2 234	3 674
Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide kulud
Jagatud annetused ja toetused		1 000
Tööjõu kulud	1 060	2 528
Muud kulud	2 115	2 097
Kulud kokku	5 909	9 799
Tulem (tulud-kulud)	1 706	-6 445

Rahavoogude aruanne


	2014	2013
Rahavood põhitegevusest
Liikmemaksud	3 700	3 344
Sihtotstarbelised projektid	3 215	10
Toodete müügist	700	0
Intressid		1
Projektide kuludeks		-240
Tegevuskuludeks	-5 909	-3 773
Lühiajalised nõuded muutus	-560
Võlgnevuste muutus	0	-1 355
Rahavood kokku	1 146	-2 013

Raha perioodi algusel	3 785	5 798
Raha muutus	1 146	-2 013
Raha perioodi lõpus	4 931	3 785



Netovara muutuste aruanne

	Akumuleeritud tulem	Kokku netovara
31/12/12	4 444	4 444
Aruandeaasta tulem	-659	-659
31/12/13	3 785	3 785
Aruandeaasta tulem	1 706	1 706
31/12/14	5 491	5 491