Eesti
Rukki Seltsi juhatus ja volikogu tegutses 2014. aastal lähtudes seltsi
põhikirja nõuetest ning 2014. aastaks kinnitatud tegevuskavast. Toimus kaks
volikogu ja juhatuse ühisistungit. 9. detsembril 2014. aastal toimunud volikogu
koosolekul tehti kokkuvõte aasta tegevusest ning kinnitati seltsi eelarve 2015.
aastaks.
Aastavahetusel
oli seltsil 128 füüsilist ja 23 juriidilist liiget.
Lähtudes
seltsi tegevuse põhisuundadest, anname alljärgnevalt ülevaate 2014. aasta tegevusest.
I Rukkikasvatus ja tegevus
rukkikasvatajatega
Eesti
Rukki Seltsi tegevuse põhieesmärk on rukkikasvatuse toetamine ning
rukkikasvatajate innustamine, et katta omakasvatatud rukkiga meie maa
vajadused. Selleks on vaja saada vähemalt 30 tuhande tonnine rukkisaak
aastas. Niisugust kogusaaki oleme viimasel 10 aastal saavutanud ainult viiel
aastal. Rukki kogusaagid on kõikunud 18 tuhandest tonnist kuni 65 tuhande
tonnini.
2014.
aasta oli rukkile võrreldes eelmiste aastatega hea. 15,4 tuhande hektariliselt
kasvupinnalt saadi saagikusega 3,1 tonni kogusaagiks 48 tuhat tonni rukist.
Viimase 10 aasta jooksul on suurem kogusaak olnud ainult kolmel - 2007., 2008.
ja 2012. aastal. Suurimad rukki kasvatajad olid seltsi liikmed Simuna Ivax OÜ
813, Estonia OÜ 368 ja TÜ Kaarli 246 hektariga. Nemad olid ka toiduvilja müüjad
Tartu Mill AS-le. Vabariigis kokku oli rukkikasvatajaid 579, eelmisel aastal
500.
Tartu
Mill AS varus 2014. aastal toidurukist pea 40 tuhat tonni. Eestist varuti 20
tuhat ja Põhja-Lätist ka 20 tuhat tonni. Veski tootis 36 tuhat tonni rukkijahu,
millest eesti leivategijatele müüdi 14 tuhat tonni, ülejäänud eksporditi Lätti
ja Soomesse.
Muret
teeb asjaolu, et rukkijahu tarbimine on vaatamata leivatootjate heale „puhta
rukkileiva" reklaamile aasta-aastalt vähenenud. Vähenes ka kaubandusvõrgust
ostetud ja koduleiva küpsetamiseks kasutatud rukkijahu kogus. Seega rukkileiva
väärtuslikkuse reklaam meie seltsi tegevuses ei tohi väheneda, seda peab
kõikjal tõhustama.
Rukki
kõrgete saakide saamiseks on edu taganud vabariiklik viljelusvõistlus, mida
koos teadlastega korraldab Baltic Agro. Selts on igal aastal paremaid
rukkikasvatajaid õnnitlenud ja tänanud.
'Sangaste'
rukkisordi kasvatamisel on saavutatud edasiminek. Kui 2013. aastal oli 57
kasvatajat 1016 hektaril, siis 2014. aastal oli 'Sangaste' rukki kasvatajaid 78
ning kasvupind oli 1452 hektarit. Toetuse väärilisi sertifitseeritud seemnega
kasvatajaid oli 42 ja vastav kasvupind oli 972 hektarit. Samas on 'Sangaste'
rukki sertifitseeritud seemet Eestis kõige rohkem. Kõige suuremad 'Sangaste'
rukki külvipinnad olid TÜ Kaarlil - 128 hektarit ja JK Otsa Talu OÜ-l 102
hektarit. Edukalt kasvatavad 'Sangaste' rukist ka seltsi liikmed AS Saidafarm
ja Simuna Ivax OÜ.
Tõusuteel
on maherukki kasvatajate arv ja saadav viljakogus. Kui varajasematel aastatel
olid põhiliselt maherukki ostjad välistarbijad, siis nüüd on meil suur
maherukki tarbija Rakvere Piiritustehas. 2014. aastal kasutas tehas 649 tonni
maherukist. Tehase järgmiste aastate plaan on osta vähemalt 2000 tonni
maherukist.
Tänuväärset
tööd tehakse Eesti Taimekasvatuse Instituudis talirukki sordiaretuses ja rukki
eri sortide kasvatamisel. Talirukki sordiaretuse eesmärk on stabiilse ja kõrge
saagikusega talve-, seisu- ja haiguskindlate ning kõrge ja stabiilse
bioloogilise väärtusega talirukki sortide aretamine leiva- ja piiritusetööstuse
tarbeks. Katseandmed näitavad, et Eestis aretatud rukkisordid ei jäta
kasvatajat ilma saagita ka kehvades ilmastikutingimustes.
II Eestimaine
rukkileib kui rahvustoit - selle tarbimise propageerimine
Igale
maitsele leiva küpsetamisega on meie leivatehased hästi hakkama saanud. Valik
on mitmekesine. Poeriiulitelt leiab laua, rännu, koorik-, taskuleibasid.
Paljudes kodudes küpsetatakse erinevate lisanditega maitsvaid leibasid. Selleks
ostetakse kauplustest pea 400 tonni rukkijahu. Mõne koduleivaküpsetaja retsept
on saanud kuulsaks ka Leiburi leivasortide kaudu. See on rikastanud meie
leivalauda. Ka maailmanäitusel EXPO Milano 2015 on rukkileib laual. Eesti
paviljonis pakutakse rukkileiva taskut vürtsikilu ja vutimunadega.
III Rukkileib
kui tervise varaait
Niimoodi
tõlgendas rukkileiba professor Mihkel Zilmer. See on Eesti Rukki Seltsi
loosung. Seltsi üritustel ja tegevuses on seatud ideaaliks, et iga inimene
sööks hea tervise tagamiseks päevas vähemalt 200 grammi rukkileiba. Paraku
tarbime sellest veerandi. 2014. aastal müüdi 25 tuhat tonni poerukkileiba.
Kodudes küpsetati ca 600 tonni koduleiba. Need kogused võiks olla poole
suuremad.
IV Rukkikasvatusele
ja rukkitoodetel soodne majanduskeskkond
Rukkikasvatuse
tasuvust mõjutab kõige enam ilmastik. 2014. aasta oli ebasobiv rukkile märtsi
kuu. Ülejäänud kevad oli soodne ning rukis andis hea saagi. See mõjutas ka turu
ja kokkuostu hinda - 119 eurot oli 30 euro võrra madalam kui 2013. aastal.
Ilmastikukahju
aitab nüüd vähendada taas tööle hakanud piiritusetööstus. Rukis ei ole
tänapäeval „kullaauk" kuid arukal kasvatamisel ei too ta ka kahjumit, sest
aitab tõrjuda umbrohtusid ja säilitada maaviljeluskultuuri. Rukis, aga eriti 'Sangaste'
rukkisort on hea maheviljeluskultuur. Mahevilja kasvatus laieneb ja moodustab
pea kümnendiku meie rukki kasvupinnast. See võimaldab suurendada ka rukki
eksporti.
V Rukis,
rukkilill ja rukkileib kui rahvussümbolid. Seltsi osa nende väärtustamisel
Eesti
Rukki Selts korraldas 2014. aastal 5 suurüritust, kus väärtustati rukist,
rukkileiba, rukkikasvatajaid ja „rukkikrahv" Bergi. 14. veebruaril austati
Sangastes krahv Bergi ning tehti kokkuvõtteid meie rukkikasvatusest 2013.
aastal. 11. aprillil korraldati Eesti Põllumajandusmuuseumis Eesti Rukki Päev,
kus konverentsil arutati teemal „Kuulutame 2015. aasta Eesti rukki aastaks". 5.
juunil toimus Väike-Maarjas Äntul Eesti Rukkikuninga Päev. Kutsutud
rukkikasvatajad tutvusid kuninga rukkipõldudega ja arutlesid rukkikasvatuse
tuleviku üle. 16. augustil osaleti Eesti Põllumajandusmuuseumis
rukkimaarjapäeval. 28. augustil korraldati Väätsal järjekordne Rukkikülvaja
auhinna päev. Rukkikülvaja pronkskuju sai Madis Avi Kaarli TÜ-st, kus eelmisel
aastal oli rukist külvatud 200 hektarile ja toiduviljaks müüdi rukist üle 1000
tonni.
Suurürituseks
kujunes raamatu „Rõõm rukkist" väljaandmine. Ester Šanki ja Valve Raudnaski
poolt koostatud ja seltsi liikmete poolt toetatud raamat on leidnud avalikkuse
poolt heakskiitu ja lugupidamist. Raamatule on lisatud Mati Naruski filmitud
viieosaline rukkiseltsi videokroonika 2006-2014 - DVD "Rukki
kiituseks"
Meie
rukkikultuuri selgrooks jääb 2012. aastal välja kuulutatud „Eesti Rukkitee",
mis hõlmab paiku, kus kajastub Eesti rukki ajalugu, rahvakultuur, rukkiaretus
ja kasvatus. Seltsi ülesandeks jääbki koos teistega selle arendamine ja
tutvustamine kogu rahvale, aga esmajärjekorras noortele.
VI Eesti
Rukki Seltsi rahvusvaheline tegevus
„Eesti
Rukkitee" projekti arendamisel oleme enam keskendumas rukki, rukkitoodete ja
rukkitoidu tutvustamisele rahvusvahelises ulatuses. Meie eesmärgiks on saada
projektitoetust Brüsselist, laiendada oma tegevust väljapoole Euroopa Liitu
(Venemaa, Türgi, Šveits), osaleda maailmanäitusel EXPOI 2015 ja teha pingutusi,
et FAO kuulutaks välja Rukki Aasta.
Saksamaal
J. Kühni Ülikoolis testib Dr Bernd Hackauf rukki lühikõrrelisi aretisi, et luua
nende baasi ühtlikud lühikõrrelised populatsioonid, mille kõrre pikkuse määrab
dominantne geen. Selle materjaliga oleks võimalik aretada praegustest sortidest
('Sangaste', 'Elvi', 'Vambo', 'Tulvi') oluliselt lühema kõrrepikkusega (90-100
cm) sorte. Kindlasti paraneks seisukindlus ja sellega kaasnevalt ka tera
kvaliteet. Valgevene TA teaduskeskus viib koos Eesti Taimekasvatuse
Instituudiga läbi talirukkisortide- ja aretiste põldkatseid ning laboratoorseid
analüüse. Valgevene teadlastele ja talirukkiaretajatele Eroma Urbnanile ja
Konstatnin Melnitšukile on Eesti Rukki Seltsi vahendusel antud välja Schengeni
viisad, et hõlbustada nende osalemist seltsi poolt korraldatavatel
rahvusvahelistel üritustel nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu riikides. Oleme
pidanud kirjavahetust Türgiga sealsete rukkisortide ja kohalike populatsioonide
katsetamise võimalikkusest Eestis.
2013-2018 rahvusvaheline
projekt: "Integreeritud lähenemine Euroopas inimtoiduks tarvitatavate
vähemlevinud teraviljade geneetilise baasi mitmekesistamiseks, stressitaluvuse
suurendamiseks, agrotehnika parandamiseks ja toiteväärtuse ning
töötlemiskvaliteedi tõstmiseks", milles osalevad 16 erinevat teadusasutust 10
Euroopa riigist. Projekti lühinimetus: "Tervislikud vähemlevinud teraviljad",
st. rukis, kaer, speltanisu, ühe- ja kaheteranisu. Projekti peamine eesmärk:
vähemlevinud teraviljade kasvatamise ja tarbimise suurendamine Euroopas. Eesti
Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) osa selles projektis on talirukki erinevate
sortide ja genotüüpide paljundamine ning fenotüpiseerimine, agrotehnilised
katsed (nii tava- kui ka maheviljeluses) ja kvaliteediuuringud.
Koostöös FAO Euroopa ja Kesk-Aasia
osakonnaga alustati 2014. a programmi" Regionaalse rukkivõrgustiku loomine
säästva rukkikasutuse tagamiseks" (Technical assistance the development
of regional network for sustainable rye value chain).
Programmi eesmärgiks on selgitada välja riigid ja asutused, kus
tegeldakse rukki sordiaretuse, seemnekasvatuse, teadusliku uurimise ning kus
rukkitooteid kasutatakse laialdaselt toiduks kasutamisega.
V.
Kukk viibis 10 päeva Budapestis, kus töörühm toiduohutuse ja tarbijakaitse peaspetsisalist
Eleonora Dupouy juhtimisel koostas riikide ja asutuste nimistu, kus
teadaolevalt kasutatakse rukist toiduks või tehnilistel eesmärkidel ning
tegeletakse talirukki teaduliku uurimistööga.
Rukkikasvatuse,
sordiaretuse, kasutamise ja teiste aspektide selgitamiseks koostati vastavad
küsimustikud, mis saadeti 28 riigi põllumajandusministeeriumidele ja 130
asutusele Euroopa Liidus, Šveitsis ja Türgis.
Tagasiside
põhjal koostatakse koostöövõrgustikus osalemistest huvitatud asutuste
esindajatest juhtkomitee, kes töötab välja võrgustiku juhtimis- ja
toimimisstruktuuri, tööorganid, sõnastab peamised eesmärgid ja määratleb
rukkivõrgustiku tegevused nende eesmärkide täitmiseks.
Koostöös
põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonnaga, mida juhib Ruve Šank, teeb
selts ettevalmistusi osalemiseks maailmanäitusel EXPO 2015 Milanos.
Plaanis
on osalemine Eesti-Vene programmi 2014-2020 ettevalmistava töörühma
nõupidamistel ja konverentsil St. Peterburgis. Eesmärgiks on kaasata
ühistegevusse N. I. Vavilovi nimelise Instituudi rukkiaretajaid ja teadureid.
VII Seltsi majandustegevusest
Eesti
Rukki Selts lähtub oma majandustegevuses tulust, mis laekub liikmemaksudest.
Planeerime, et liikmemaksudest laekub aastas ligikaudu 3400 eurot. Seltsi
füüsilisest liikmetest tasub pool 5 eurot ja teine pool 10 eurot. Juriidiliste
liikmete põhiosa tasub 100 eurot ning kaks suuremat firmat 300 eurot aastas.
Liikmemaksudest laekuvast rahast saame tasuda põhiliselt seltsi
siseorganisatsioonilise tegevuse eest. Suuremate ürituste korraldamiseks peab
leidma lisaraha. 2014. aastal suuremaid üritusi kavandatud ei olnud.
Traditsioonilised üritused toimusid, mida toetasid seltsi liikmed.
Vastavalt
2014. aastaks kinnitatud eelarvele on raha kasutamine järgmine. Seltsi
majandus- ja transpordikuludeks planeeriti 3000 eurot, kulutati 1943.10 eurot.
Kutsete ja reklaami kuludeks planeeriti 1000 eurot, kulutati 606.27 eurot.
Kulud töötasule koos sotsiaalmaksuga 500 eurot (raamatupidamisteenus), kulutati
500 eurot. Kokku kulutati 3049.43 eurot, mis on 68% planeeritud eelarvest.
2014. aastal jäi liikmemaksu võlglaseks 53 füüsilist isikut ja 2 juriidilist
isikut.
Täpsem
ülevaade majandustegevusest Eesti Rukki Seltsi bilansis.
Eesti
Rukki Selts tegutseb 2015. aastal edukalt edasi.
Eesti
Rukki Seltsi volikogu ja juhatus.
Bilanss |
|
|
|
|
|
VARAD |
31/12/14 |
31/12/13 |
Raha |
4 931 |
3 785 |
Muud
lühiajalised nõuded |
560 |
0 |
Muud
lühiajalised nõuded |
|
|
VARAD KOKKU |
5 491 |
3 785 |
|
|
|
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL |
|
|
Maksuvõlad |
0 |
0 |
Muud võlad |
0 |
0 |
Kokku lühiajalised kohustused |
0 |
0 |
Eelmiste perioodide tulem |
3 785 |
4 444 |
Aruandeperioodi tulem |
1 706 |
-659 |
Kokku netovara |
5 491 |
3 785 |
KOHUSTUSED JA
OMAKAPITAL KOKKU |
5 491 |
3 785 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tulude ja kulude aruanne |
|
|
|
|
|
Tulud |
2014 |
2013 |
Liikmetelt saadud tasud |
|
|
Liikmemaksud |
3 700 |
3 344 |
Annetused ja
toetused |
|
|
Sihtotstarbelised annetused ja toetused |
3 215 |
10 |
Tulu
ettevõtlusest |
|
|
toodete ja kaupade müük |
700 |
0 |
Finantstulud |
|
|
Intressi-ja finantstulud |
|
0 |
Tulud kokku |
7 615 |
3 354 |
|
|
|
Kulud |
|
|
Mitmesugused tegevuskulud |
|
|
Tööjõu kulud |
500 |
500 |
Kaubad, materjal |
|
0 |
Muud tegevuskulud |
2 234 |
3 674 |
Sihtotstarbeliselt
finantseeritud projektide kulud |
|
|
Jagatud annetused ja toetused |
|
1 000 |
Tööjõu kulud |
1 060 |
2 528 |
Muud kulud |
2 115 |
2 097 |
Kulud kokku |
5 909 |
9 799 |
Tulem
(tulud-kulud) |
1 706 |
-6 445 |