Aasta 2013

2013. aasta majandusaasta aruanne

Eesti Rukki Seltsi juhatus ja volikogu tegutses 2013. aastal lähtudes seltsi põhikirja nõuetest ning 2013. aastaks kinnitatud tegevuskavast. Toimus kaks volikogu ja juhatuse ühisistungit. 31. oktoobril 2013. aastal toimunud volikogu koosolekul tehti kokkuvõte aasta tegevusest ning kinnitati seltsi eelarve 2014. aastaks.

Aastavahetusel oli seltsil 124 füüsilist ja 23 juriidilist liiget.

Lähtudes seltsi tegevuse põhisuundadest, anname alljärgnevalt ülevaate 2013. aasta tegevusest.

I  Rukkikasvatus ja tegevus rukkikasvatajatega

Eesti Rukki Seltsi tegevuse põhieesmärk on rukkikasvatuse toetamine ning rukkikasvatajate innustamine, et katta omakasvatatud rukkiga meie maa vajadused. Selleks on vaja saada vähemalt 30 tuhande tonnine rukkisaak aastas.  Niisugust kogusaaki oleme  viimasel 10 aastal saavutanud ainult viiel aastal. Rukki kogusaagid on kõikunud 18 tuhandest tonnist kuni 65 tuhande tonnini. Saagikus on jäänud 1,8 tonni ja 3,6 tonni vahele. Saagikust mõjutab tugevasti talv, rukki kvaliteeti koristusaeg. 2013. aasta talv ei olnud rukkile soodne, sest oli tavapärasest pikem ja lumerohkem. Kuna 2012. aasta sügis oli väga vihmane, jäi taliviljadel läbimata sügisene karastusperiood. Lumi sadas külmumata mullale ning põlde kattis kogu talve enam kui 30 cm paksune lumekiht. Mullapinnal, paksu lumekatte all püsis temperatuur 0°C  lähedal. Jätkus toitainete kulutamine ja taimed väljusid kevadel lume alt nõrkadena ja ka haigetena. Paremini pidasid vastu meie esisordid 'Elvi' ja 'Sangaste', kehvemini „eurosordid". Põhiliselt ilmastiku tõttu külvati talirukist ainult 11,5 tuhandele hektarile ja saadi viimase 10 aasta madalam saak 1,89 tonni hektarilt ning kogusaak 21,7 tuhat tonni. 2013. aasta sügisel külvati 11.8 tuhandele hektarile ning kui saadakse käesoleval aastal normaalne 3 tonnine hektarisaak, saame jälle kogu leivajahu kätte omakasvatatud rukkist. Suurimad rukkimüüjad toiduviljaks olid seltsi liikmed Estonia OÜ, Simuna Ivax OÜ, Kaarli TÜ, Luunja Mõis OÜ ja Heko Põld OÜ.

Rukki ostuhind oli madalam kui eelmisel aastal. Tartu Mill varus 2013. aastal toidurukist pea 30 tuhat tonni. Eestist 13 tuhat tonni ja ülejäänud Põhja-Lätist. Toodetud rukkijahust müüdi Eesti leivatööstustele pool ning teise poole ostsid Soome ja Läti leivatootjad. Võrreldes 2012. aastaga ostsid Eesti leivatootjad rukkijahu 4% vähem. Vähenes ka kaubandusvõrgust ostetud ja koduleiva küpsetamiseks mõeldud rukkijahu kogus. Seega rukkileiva väärtuste reklaam meie seltsi tegevuses ei tohi väheneda, seda peab kõikjal tõhustama.

Rukki kõrgete saakide saamiseks on edu taganud vabariiklik viljelusvõistlus, mida koos teadlastega korraldab Baltic Agro. Möödunud aasta kõrgeid näitajaid andnud hübriidsordid sel aastal kehva talve tõttu esile ei pääsenud. Võitsid Eesti sordid 'Elvi' ja 'Sangaste'. Parimad olid 'Elvit' kasvatanud Setra Mõis OÜ 6 t/ha ja Kõljala POÜ 5,4 t/ha. Kokku oli rukkikasvatajaid 2013. aastal 500.

'Sangaste' rukkisordi kasvatamisel on saavutatud stabiilsus. Kui 2012. aastal kasvatas 'Sangaste' rukist 48 kasvatajat 1102 hektaril, siis kehvemal 2013. aastal 57 kasvatajat 1016 hektaril. Suurema pinnaga 'Sangaste' rukki kasvatajad on Otsa talu ja OÜ Otsa Mõis.

Tõusuteel on maherukki kasvatajate arv ja saadav viljakogus. Kui varasematel aastatel olid põhiliselt maherukki ostjad välistarbijad, siis nüüd on meil ka suur maherukki tarbija Rakvere piiritusetehas. See on suur pluss meie maherukki kasvatajatele.

Tänuväärset tööd tehakse talirukki sordiaretuses ja rukki eri sortide katsetamisel. Eesti Taimekasvatuse Instituudi mitme aasta koostööprojekt põllumajandustootjatega erinevates Eesti mullastiku- ja kliimaoludes 11 talirukki sordiga näitas, et parima talvekindlusega, suurema saagi ning parima kvaliteediga on Eesti populatsioonsordid 'Elvi' ja 'Sangaste' ning hübriidsort 'Helltop'. Ka maheviljelusse paremini sobivad sordid on 'Elvi' ja 'Sangaste'. Katseandmed näitavad, et Eestis aretatud rukkisordid ei jäta kasvatajat ilma saagita ka kehvades ilmastikutingimustes.

II Eestimaine rukkileib kui rahvustoit - selle tarbimise propageerimine

Igale maitsele leiva küpsetamisega on meie leivatehased hästi hakkama saanud. Valik on mitmekesine. Poeriiulitelt leiab laua, rännu, koorik-, taskuleibasid. Paljudes kodudes küpsetatakse erinevate lisanditega maitsvaid leibasid. Selleks ostetakse kauplustest pea 400 tonni rukkijahu. Mõne koduleivaküpsetaja retsept on saanud kuulsaks ka Leiburi leivasortide kaudu. See on rikastanud meie leivalauda ja hoidnud leiva tarbimist tervisliku toitumise piirides.

III Rukkileib kui tervise varaait

Niimoodi tõlgendas rukkileiba professor Mihkel Zilmer. See on Eesti Rukki Seltsi loosung. Seltsi üritustel ja tegevuses on seatud ideaaliks, et iga inimene sööks hea tervise tagamiseks päevas vähemalt 200 grammi rukkileiba.

IV Rukkikasvatusele ja rukkitoodetel soodne majanduskeskkond

Rukkikasvatuse tasuvust mõjutab kõige enam sügisene ja talvine ilmastik. 2013. aasta ebasobiv ilm rukki kasvuks oli see, mis põhjustas madala saagikuse ja väikese kogusaagi. Osa põlde tuli kevadel ümber künda. Künni alla läksid ikka põhiliselt välismaised sordid, millest loodeti head saaki, kuid need ei ole meie tingimustes nii ilmastikukindlad. Samas Eesti sordid 'Elvi' ja 'Sangaste' andsid stabiilse saagi. Ilmastikukahju aitab nüüd vähendada taas tööle hakanud piiritusetööstus. Rukis ei ole tänapäeval „kullaauk" kuid arukal kasvatamisel ei too ta ka kahjumit, sest aitab tõrjuda umbrohtusid ja säilitada maaviljeluskultuuri. Rukis, aga eriti 'Sangaste' rukkisort on hea maheviljeluskultuur. Mahevilja kasvatus laieneb ja moodustab pea kümnendiku meie rukki kasvupinnast. See võimaldab suurendada ka rukki eksporti.

V Rukis, rukkilill ja rukkileib kui rahvussümbolid. Seltsi osa nende väärtustamisel

Eesti Rukki Selts korraldas 2013. aastal 5 suurüritust, kus väärtustati rukist, rukkileiba, rukkikasvatajaid ja „rukkikrahv" Bergi. 15. veebruaril austati Sangastes krahv Bergi ning tehti kokkuvõtteid meie rukkikasvatusest 2012. aastal. 26. aprillil korraldati Eesti Põllumajandusmuuseumis Eesti Rukki Päev, kus konverentsil arutati teemal „Meie Eesti rukki atlas-kaart, mida ta meile näitab". Tõdeti, et kõige suuremad rukki kasvupinnad on viimasel kuuel aastal olnud Tarvastu, Türi, Tartu ja Laekvere vallas. 6. juunil toimus Väike-Maarjas Äntul Eesti Rukkikuninga Päev. Kutsutud rukkikasvatajad tutvusid kuninga rukkipõldudega ja arutlesid rukkikasvatuse tuleviku üle. 17. augustil osaleti Eesti Põllumajandusmuuseumis rukkimaarjapäeval. 28. augustil korraldati Väätsal järjekordne Rukkikülvaja auhinna päev. Rukkikülvaja pronkskuju sai Jaanus Marrandi Estonia OÜ-st, kus eelmisel aastal oli rukist külvatud 618 hektarile ja toiduviljaks müüdi rukist üle 2000 tonni. Aasta Rukkiräägu kultuuriauhind otsustati anda elupõlisele ajakirjanikule Nasta Pinole raamatu „Seal kus rukkiväli" eest. Esmakordselt tunnustas selts ka ajakirjanikke, kes oma kirjutistes enam propageerivad rukist ja rukkikasvatajaid. Rukkivihu auhinna teenis 2013. aastal Heiki Raudla kirjutise „Rukis sobib nii toiduks kui allapanuks" eest.

Meie rukkikultuuri selgrooks peaks saama 2012. aastal välja kuulutatud „Eesti Rukkitee", mis hõlmab paiku, kus kajastub Eesti rukki ajalugu, rahvakultuur, rukkiaretus ja kasvatus. Seltsi ülesandeks jääbki koos teistega selle arendamine ja tutvustamine kogu rahvale, aga esmajärjekorras noortele.

VI Eesti Rukki Seltsi rahvusvaheline tegevus

„Eesti Rukkitee" projekti arendamisel oleme enam keskendumas rukki, rukkitoodete ja rukkitoidu tutvustamisele rahvusvahelises ulatuses. Meie eesmärgiks on saada projektitoetust Brüsselist, laiendada oma tegevust väljapoole Euroopa Liitu (Venemaa, Türgi, Šveits), osaleda maailmanäitusel EXPOI 2015 ja teha pingutusi, et FAO kuulutaks välja Rukki Aasta.

Saksamaal J. Kühni Ülikoolis testib Dr Bernd Hackauf rukki lühikõrrelisi aretisi, et luua nende baasi ühtlikud lühikõrrelised populatsioonid, mille kõrre pikkuse määrab dominantne geen. Selle materjaliga oleks võimalik aretada praegustest sortidest ('Sangaste', 'Elvi', 'Vambo', 'Tulvi') oluliselt lühema kõrrepikkusega (90-100 cm) sorte. Kindlasti paraneks seisukindlus ja sellega kaasnevalt ka tera kvaliteet. Valgevene TA teaduskeskus viib koos Eesti Taimekasvatuse Instituudiga läbi talirukkisortide- ja aretiste põldkatseid ning laboratoorseid analüüse. Valgevene teadlastele ja talirukkiaretajatele Eroma Urbnanile ja Konstatnin Melnitšukile on Eesti Rukki Seltsi vahendusel antud välja Schengeni viisad, et hõlbustada nende osalemist seltsi poolt korraldatavatel rahvusvahelistel üritustel nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu riikides. Oleme pidanud kirjavahetust Türgiga sealsete rukkisortide ja kohalike populatsioonide katsetamise võimalikkusest Eestis.

2013-2018 rahvusvaheline projekt: "Integreeritud lähenemine Euroopas inimtoiduks tarvitatavate vähemlevinud teraviljade geneetilise baasi mitmekesistamiseks, stressitaluvuse suurendamiseks, agrotehnika parandamiseks ja toiteväärtuse ning töötlemiskvaliteedi tõstmiseks", milles osalevad 16 erinevat teadusasutust 10 Euroopa riigist. Projekti lühinimetus: "Tervislikud vähemlevinud teraviljad", st. rukis, kaer, speltanisu, ühe- ja kaheteranisu. Projekti peamine eesmärk: vähemlevinud teraviljade kasvatamise ja tarbimise suurendamine Euroopas. Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) osa selles projektis on talirukki erinevate sortide ja genotüüpide paljundamine ning fenotüpiseerimine, agrotehnilised katsed (nii tava- kui ka maheviljeluses) ja kvaliteediuuringud.

27. juunil toimus Eesti Põllumajandusmuuseumis rahvusvaheline AIMA konverents  „Põllumajanduse ja maaelu muuseumid kui maakultuuripärandi säilitajad ning nende roll rahvusvahelise turismi arendamisel", mille raames  Vahur Kukk juhatas töörühma „Rukis ja traditsiooniline rukkileib meie toidulaual" sessiooni. Ettekandeid esitasid rukki spetsialistid Prantsusmaalt, Valgevenest, Lätist ja Eestist.

12. septembril tutvustati Eestis resideerivate saatkondade suursaadikutele ja töötajatele Eesti Taimekasvatuse Instituudis Jõgeval rajatud rahurukki põldu.

Koostöös põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonnaga, mida juhib Ruve Šank, teeb selts ettevalmistusi osalemiseks maailmanäitusel EXPO 2015 Milanos.

Plaanis on osalemine Eesti-Vene programmi 2014-2020 ettevalmistava töörühma nõupidamistel ja konverentsil St. Peterburgis. Eesmärgiks on kaasata ühistegevusse N. I. Vavilovi nimelise Instituudi rukkiaretajaid ja teadureid.

VII Seltsi majandustegevusest

Eesti Rukki Selts lähtub oma majandustegevuses tulust, mis laekub liikmemaksudest. Planeerime, et liikmemaksudest laekub aastas ligikaudu 3400 eurot. Seltsi füüsilisest liikmetest tasub pool 5 eurot ja teine pool 10 eurot. Juriidiliste liikmete põhiosa tasub 100 eurot ning kaks suuremat firmat 300 eurot aastas. Liikmemaksudest laekuvast rahast saame tasuda põhiliselt seltsi siseorganisatsioonilise tegevuse eest. Suuremate ürituste korraldamiseks peab leidma lisaraha. 2013. aastal suuremaid üritusi kavandatud ei olnud.

Vastavalt 2013. aastaks kinnitatud eelarvele on raha kasutamine järgmine. Seltsi majandus- ja transpordikuludeks planeeriti 3000 eurot, kulutati 2297,5 eurot. Kutsete ja reklaami kuludeks planeeriti 1000 eurot, kulutati 1215,6 eurot. Kulud töötasule koos sotsiaalmaksuga 500 eurot (raamatupidamisteenus), kulutati 500 eurot. Kokku kulutati 4013 eurot, mis on 89% planeeritud eelarvest. 2013. aastal jäi liikmemaksu võlglaseks 60 füüsilist isikut ja 2 juriidilist isikut.

Täpsem ülevaade majandustegevusest Eesti Rukki Seltsi bilansis.

Eesti Rukki Selts tegutseb 2014. aastal edukalt edasi.

Eesti Rukki Seltsi volikogu ja juhatus.

Juhatuse deklaratsioon ja allkirjad 2013.aasta majandusaasta aruandele


Eesti Rukki Seltsi juhatus deklareerib oma vastutust raamatupidamise aastaaruande
koostamise eest ja kinnitab, et:
¤ raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on
vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga;
¤ raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt Eesti Rukki Seltsi
finantsseisundit ja rahavoogusid;
¤ kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud aruande valmimise kuupäevani,
on raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud;
¤ Eesti Rukki Selts on jätkuvalt tegutsev.

Käesolev majandusaasta aruanne on kinnitatud liikmete üldkoosolekul

11.04.2014

Juhatuse liikmed

Leonhard Puksa
Enn Anupõld
Ellen Pärn
Arno Kangur
Margus Ameerikas