Meist

Eesti Rukki Seltsi asutamine

Ühel 2000. aasta alguspäeval said Ühistu Tartu Viljasalv juhataja Leonhard Puksa juures kokku mõttekaaslased, kes otsisid väljapääsu rukki ja rukkileiva kui eestlasele lähedase teravilja ning põhitoiduse allakäigu peatamiseks.
Juba eelnevalt oli mõtteid vahetatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudi teadurite, Eesti Põllumajandusülikooli õppejõudude, mitmete rukkikasvatajate, teravilja- ja leivatootjatega ning kultuuriinimestega.
Leiti, et aeg on küps oma ühenduse loomiseks. Valmis Eesti Rukki Seltsi moodustamise ideekavand. Sellele järgnes juba konkreetne ettevalmistustöö uue organisatsiooni loomiseks: tegevusprogrammi ja põhikirja koostamine, liikmeskonna tuumiku moodustamine jne.

Avaürituseks oli konverents “Eesti Rukki Päev 2000”
24. märtsil Tartus.

Eesti Rukki Seltsi asutamise algatajateks olid:
Eesti Põllumajandusülikool, Akadeemiline Põllumajanduse Selts,
Eesti Agronoomide Selts, Eesti Agraarökonomistide Assotsiatsioon,
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Veskiomanike Ühing ja
Ühistu Tartu Viljasalv.

Seltsi motoks valiti rahvusliku poeedi Hando Runneli luuleread:

Laenatud kandlega kaua ei mängi,
Laenatud leivaga lulli ei löö
Omal on pill, siis määta või mängi
Omal on leib, siis sõku või söö.

Põllumajandusülikooli Loomakasvatusinstituudi hubasesse saali kogunes ligemale kaks ja poolsada huvilist. Hea süsti päeva õnnestumisse andsid Olev Vestmanni südamlikud laulud.
Avasõnaõiguse sai Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi president, omaaegne EPA rektor professor Olev Saveli. Tervitussõnu laususid Tartu maavanem Jaan Õunapuu ja Põllumajandusülikooli rektor Henn Elmet.
Enne suurkogu toimunud Eesti Rukki Seltsi esimesel koosolekul kiideti heaks põhikiri ning tegevussuunad ja valiti juhtorganid.
Seltsi aupresidendiks valit üksmeelselt akadeemik Hans Küüts, tegevpresidendiks ja volikogu esimeheks sai talirukki sordiaretaja Vahur Kukk. Aseesimeesteks valiti Riigikogu liige
Ants Käärma, Ants Promann ASist Leibur, põllumajandustootja Mati Nurm ja ajakirjanik
Mart Porila.
Juhatuse esimeheks valiti Leonhard Puksa, liikmeteks rukkikasvataja Andres Härm Haage suurtalust, sordiaretaja Ilme Tupits, ajakirjanik Vello Pilt ja pagaritööstuse AS Vilma tegevdirektor Rein Triisa.

Võeti vastu seltsi asutajate pöördumine.
“Praeguses avatud majandusega maailmas süveneb tendents, kus rahvuslikud väärtused kaotavad hoolimatu, vaid ärilistele kaalutlustele rajaneva tegutsemise tõttu järjest enam tähendust. See puudutab valusalt mitte üksnes rahvuskultuuri, vaid ka majanduslikku keskkonda. Meie oma leivastki moodustab aasta-aastalt üha väiksema osa kohalikust rukkijahust tehtud leib. Ometi kinnitavad Eesti rukkiaretuse traditsioonide jätkajad, et oleme tänagi suutelised kasvatama Euroopa parimat rukist.
On ülim aeg peatada meie oma rikkuse taandareng: anda Eesti rukkikasvatajale selge sõnum tema töö mõttest ja tarbijale arusaam, et Eesti oma leib on parim nii noorele kui vanale”. 
Sellise teadmuse kujundamisele eestimaalastes saab enda panuse anda Eesti Rukki Selts.