100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba

Juubelipõllu "100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile!"külvi päev

24. augustil korraldasid Eesti Rukki Selts, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Põllumeeste Keskliit suure külvipäeva, millega algas Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud ülemaaline aktsioon "100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile!"
Külvipäev toimus Väike-Maarja vallas Lääne-Virumaal. Esimese rukkipõllu külvas rukkikuningas Hans Kruusamägi, osalesid teiste hulgas maaeluminister Urmas Kruuse, Eesti Rukkiseltsi president Vahur Kukk, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus, Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo ja Eesti Leivaliidu president Uno Kaldmäe.
"Eestlasele on oma leib laual tähendanud iseseisvust ja väärikat toimetulekut. Vanasõnagi ütleb ju, et kelle leiba sa sööd, selle laulu ka laulad. Eks me taha ikka oma laulu laulda. Ja sellepärast alustamegi nüüd, kui Eesti iseseisvuse taastamisest on möödas veerandsada aastat ja ees seisab meie riigi sajas aastapäev, suurt ülemaalist aktsiooni oma rukkileiva esiletõstmiseks. Kutsume ühinema nii rukkikasvatajaid kui omamaisest viljast küpsetatud leiva sööjaid!", ütles rukkikuningas Hans Kruusamägi.

Eesti Rukki Selts algatas Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud ülemaalise liikumise "100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile!". Liikumise üldisem eesmärk on säilitada ja arendada Eesti rukkikultuuri, rukki kasvatamise, tarbimise ja aretamise traditsioone, pärandades ka uutele põlvkondadele austuse leiva ja leivavilja vastu. Sellega soovitakse teha Eestile omalaadse ja maitsva juubelikingituse.
"Alates Eesti taasiseseisvumisest on rukkikasvatus Eestis oluliselt vähenenud - kui 25 aastat tagasi kasvatati Eestis rukist koguni 60 000 hektaril, siis tänavu vaid 12 200 hektaril. Kahetsusväärselt on umbes kolmandiku võrra viimase 15 aasta jooksul langenud ka rukkitoodete tarbimine Eestis. Soovime selle ettevõtmisega väärtustada Eesti leiba ja kohalikku rukkikasvatust, et rukkist valmistatud väärtuslikud toiduained jõuaksid taas üha rohkem eestimaalaste toidulauale," ütles teraviljakasvatajaid, jahutootjaid ja leivatööstusi koondava Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

3. juunil 2016 sõlmisid Eesti Rukki Selts, Eesti Põllumeeste Keskliit, AS Tartu Mill möldrite esindajana ja AS Leibur leivatootjana neljapoolse koostööleppe. Leppe kaudu püütakse saavutada, et vähemalt sada rukkikasvatajat kõigist Eesti maakondadest külvaks 2016. aastal põllutäie rukist. Seda saaki kasutavad veskimehed leivajahu tootmiseks ning kodumaisest, 2017. aasta uudseviljast küpsetatud rukkileib jõuab 2018. aasta alguseks „Juubelileiva" nime all tarbijateni. Teraviljakasvatajad on oodatud selle liikumisega liituma ja registreerima oma põld enne 15. septembrit 2016 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja veebilehel. Kõigi registreeritud rukkikasvatajate põllud tähistatakse vastava viidaga, mis on ühtlasi toetusavaldus alanud aktsioonile ja Eesti sajanditevanusele rukkikasvatuse traditsioonile.
Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja koduleht http://epkk.ee/

MTÜ Eesti Rukki Selts ühendab aktiivseid inimesi, füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes teevad vabatahtlikku tööd kodumaise rukki kasvatamise ja kasutamise heaks
ning rukkiga seotud tavade hoidmiseks. Selts asutati 24. märtsil 2000.

Et levitada teavet rukki kohta ja õhutada tarbima tervislikku rukkileiba, annab selts välja trükiseid ja korraldab mitmesuguseid üritusi. Koostööd tehakse teadlaste ja sordiaretajatega

nii kodu- kui välismaal, viljakasvatajate ja rukkitoodete valmistajatega.

Rukkiga seotud paigad Eestis on ühendatud rukkiteeks (www.epm.ee/rukkitee). See on üks haru Eesti toiduteest (www.toidutee.ee). Kaugema eesmärgina näeb selts, et samasugused

võrgustikud hõlmaksid kõiki Läänemeremaid, kus elab rukkitraditsioon.

Eesti rukkitee viib kuulsa „rukkikrahvi" Bergiga seotud Sangastest Tartusse (www.sangaseloss.ee, facebook.com/sangasterukkiküla, www.emu.ee, www.maaelumuuseumid.ee. 
Mõistagi läbib see tee Olustvere teenindus- ja Maamajanduskool (www.olustvere.edu.ee) ja tunnustatud sordiaretuskeskuse Jõgeval (www.etki.ee).
Rukkiteel asuvad ka rukkikuninga Hans I maad Väike-Maarja kandis ning Moe Muuseum ja Külastuskeskus (visit.moe.ee).

Rukkiseltsi rahvusvahelise koostöö eesmärgiks on panustada rukki kasutamise levikusse,

talirukki sordiaretuse ja -katsetuse edendamisse ning ajaloo- ja kultuuripärandi hoidmisse.

Selts arendab koostööd sarnaste ühenduste neis riikides, kus samuti hoitakse rukkiga seotud traditsioone.

Vt ka www.proruis.fi ja www.rogg-in.de/informationszentrum/ueber-das-zentrum