en ru fi de
Esileht > Tegevused > Aasta 2019

Aasta 2019

 

 

2019. aasta majandusaasta aruanne

 

Eesti Rukki Seltsi juhatus ja volikogu tegutses 2019. aastal lähtudes seltsi põhikirja nõuetest ning 2019. a. aastaks kinnitatud tegevuskavast. Aprillis toimus seltsi üldkogu koosolek, kus kinnitati seltsi majandusaasta aruanne.

Aastavahetusel oli seltsil 93 füüsilist ja 27 juriidilist liiget.

Lähtudes seltsi tegevuse põhisuundadest, anname alljärgnevalt ülevaate 2019. aasta tegevusest.

 

I  Rukkikasvatus ja tegevus rukkikasvatajatega

 

Eesti Rukki Seltsi tegevuse põhieesmärk on rukkikasvatuse toetamine ning rukkikasvatajate innustamine, et katta omakasvatatud rukkiga Eestimaa vajadused. Selleks on vaja saada vähemalt 25 tuhande tonnine rukkisaak aastas. Rukki kogusaagid on kõikunud 18 tuhandest tonnist kuni 65 tuhande tonnini.

2019. aasta oli rukkikasvatajatele väga hea aasta. Kõik näitajad on rekordid. Talirukist külvati 28,9 tuhandele hektarile ehk kaks korda rohkem kui varasematel aastatel. Ka rukki kogusaak oli 2019. aastal  suurim viimase 20 aasta jooksul - 118 980 tonni. Keskmine hektarisaak oli samuti rekordiline - 4,1 tonni. PRIA andmetel oli rukkikasvatajaid 720, 2018. aastal ainult 238. Suurimal pinnal kasvatas rukist Tiigikalda OÜ - 1399,06 hektaril. Edukas  oli ka rukkikuninga firma Simuna Ivax OÜ, kus rukis kasvas 771 hektaril, üle 300 hektari rukkipinda oli 8 kasvatajal.

Meie ainus rukkijahutootja Tartu Mill AS varus samuti kaks korda enam rukist Eestist     - 22,5 tuhat tonni. Toodeti 21 tuhat tonni rukkijahu, millest pool osteti Eesti pagarite poolt       (suurimad ostjad Leibur AS ja Eesti Pagar AS). 10 tuhat tonni rukkijahu eksporditi välisriikidesse. Kaubandusvõrku koduküpsetajate tarbeks müüdi 200 tonni rukkijahu. Rukkikasvatajatest suurimad müüjad veskile olid rukkiseltsi liikmete hulgast Kaarli TÜ, Mägede OÜ, Friendsland OÜ, Kämara Antsu talu, Simuna Ivax OÜ.

Rukki kõrgete saakide saamisele on kaasa aidanud vabariiklik viljelusvõistlus, mida  korraldab AS Baltic Agro koos teadlaste ja edumeelsete taimekasvatusettevõtetega.

Selts on igal aastal parimaid rukkikasvatajaid õnnitlenud ja tänanud. 2019. aastal olid parimad rukkikasvatajad Raido ja Hendrik Allsaar Mägede OÜ-st, kes 61 hektariliselt põllult said 12,1 tonnise hektarisaagi, mis on viljelusvõistluse rukki saagikuse uus rekord.

 

'Sangaste' rukkisordi kasvatajaid oli 2019. aastal 96 ning kogupind 1533 hektarit. Seltsi eesmärk on, et 2019. aastal sordi 145. aastapäeval kasvaks 'Sangaste' rukis vähemalt 1000 hektaril, sest kolmel aastal oli 'Sangaste' rukki pind alla 1000 hektari.

'Sangaste' rukis on populaarne maherukkikasvatajate seas. Möödunud aastal müüsid maherukkikasvatajad kolm korda maherukist enam kui ülemöödunud aastal - 6000 tonni. Kahjuks oli kokkuostuhind võrreldes 2018. aastaga poole odavam. Kodumaine maherukki tarbimine on väike ning kõik oleneb ekspordist. Siin on meile suur konkurent Poola rukkikasvataja.

 

Talirukki sordiaretuse eesmärk on stabiilse ja kõrge saagikusega talve-, seisu- ja haigusekindlate ja kõrge ning stabiilse bioloogilise väärtusega talirukki sortide aretamine leiva- ja piiritusetööstusele. Talirukki säilitusaretuse eesmärk on olemasolevate Eesti sortide majanduslike ning bioloogiliste omaduste säilitamine ja parandamine ning kõrgpaljunduskategooria seemne tootmine.

2020. aasta saagiks külvati talirukki katseid ja seemnekasvatuse põlde kokku 3,9 ha. Katselappe (5 ja 10 m2) on kokku 2575. Seemnekasvatuses toodeti 2019. aastal sordi 'Elvi' supereliitseemet 5430 kg, sordile 'Sangaste' 9600 kg ja sordile 'Vambo' 7000 kg. 

Kahe järjestikuse keskmisest kõrgema õhutemperatuuriga ja põuase vegetatsiooniperioodi saagid olid keskmised: 'Elvi' saak oli 4770 kg ha-1, 'Sangaste' saak 3700 ja 'Vambo' saak 3770 kg ha-1. 

Sortide kvaliteet oli väga kõrge. Talirukki mahumassid ületasid I kategooriale esitatavaid nõudeid (keskmine 764 g l-1) ja 1000 tera massid olid väga suured (keskmine 41,0 g). Katsete keskmine langemisarv oli 233 sekundit, leiva küpsetamiseks optimaalne langemisarv on vahemikus 150-180 sekundit. 

2019. aastal algas kolm aastat (2019-2022) kestev rahvusvaheline talirukki aretuse projekt. Projekti eesmärk on luua hübriidsortide aretuseks lähtematerjal, millel on konkurentsivõimeline saak, hea toiduvilja kvaliteet ja mis kasutaks ressursse (taimetoitained, vesi) efektiivselt. Kavas on läbi viia lühikõrreliste talirukkiaretiste ökoloogilisi katseid erinevates riikides. Katsetes uuritakse täielikult taastatud fertiilsusega P-tüüpi tsütoplasmalise isassteriilsusega rukkihübriide.

 

II Eestimaine rukkileib kui rahvustoit - selle tarbimise propageerimine 

 

Eesti leivatööstused on rukkileibade küpsetamisega väga hästi hakkama saanud. Valik on lai ja pidevalt uuenev. Ka reklaam meedias on huvitav ja tarbimisele kutsuv. Samas toidumaailm pidevalt laieneb ja kutsub proovima toite, mille juurde rukkileib ei kuulu. Ka siin oleks toidu reklaamis õige loosung: „Oleme eurooplased, aga jäägem eestlasteks", seega rukkileiva sööjateks.

Palju on rukkileiva populariseerimiseks teinud Eesti Põllumajandusmuuseum. Õppepäevi on muuseumis läbi viidud nii leivaküpsetajatele, koolinoortele kui eelkooliealistele lastele. Leiba tutvustati ja pakuti maitsmiseks erinevatel messidel ja üritustel.  Põllumajandusmuuseum algatas liikumise ja kutsub osalema kõiki inimesi, kes kannavad edasi meie esivanemate leivateotraditsiooni ja kelle kätetööna valmivad iga päev sajad pühendumuse ja armastusega küpsetatud rukkileivad kõikjal üle Eesti. Eesmärk on koguda koduleivaküpsetajate lood ja kogemused: millisest jahust leiba küpsetati ja milliseid lisandeid kasutati, missuguseid leivaküpsetamise nippe ja retsepte hinnatakse ning teistelegi soovitatakse. 

 

III Rukkileib kui tervise varaait

 

See on rukkileiva tarbimisele kutsuv Eesti Rukki Seltsi loosung. Rukkileiva sööjatele teadmiseks, et ka leiva suurtarbimine ei riku sööja tervist. Rukkileib või ja piimaga oli esmatoit paljudele noortele Eestimaal enne ja pärast viimast sõda. On tore, et koduleiva küpsetamine on saanud heaks traditsiooniks paljudes noorperedes. Eriti tahaks esile tõsta tõsimeelset koduleivaküpsetajat Kadri Kopsot, kes  rukkiseltsi liikmena populariseerib edukalt rukkileiva söömist. Rukkileiva populariseerimisel teeb selts koostööd Eesti Leivaliidu ja Eesti Pagarite Seltsiga.  

 

IV Rukkikasvatusele ja rukkitoodetele soodne majanduskeskkond

 

Aruandeaasta oli ilmastiku poolest rukkile soodne. On tõusnud  maaharimise ja taimekasvatuse kultuur ning saagirikaste hübriidsortide kasvatamine. Oma roll on ka sordiseemnel. Samas nõudlus rukki järele pole tõusnud. Toidurukki vajadus leiva küpsetamiseks kõigub 20 tuhande tonni piires. Toidurukki tonni ostuhind jäi kahjuks eelmise aasta 152 eurost tunduvalt madalamaks. 2019. aastal maksti tonni toidurukki eest 120 eurot, sama hinda maksti ka maherukki tonni eest. Rukkikasvatamise tasuvust aitab tõsta saagikuse tõus ja selleks võimalusi ikka on. Rukkisaak vähemalt 5 tonni hektarilt on ka edaspidi eesmärk.

 

V Eesti Rukki Seltsi 2019. aasta tegevuskava täitmine

 

2019. aasta tegevuse esmaseks ürituseks oli 15. veebruaril krahv Fr. Bergi sünniaastapäeva tähistamine ja innovatsioonipreemia välja kuulutamine. Innovatsioonipreemia päev algas krahv Bergi hauale pärja asetamise ning küünalde süütamisega. Lisaks seltsile asetasid pärjad  Otepää Vallavalitsuse ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi esindajad. Lisaks krahvi austamisele Sangaste kalmistul toimus   krahvile pühendatud innovatsioonipäeva üritus. 

 Ürituse pidulikkust tõstis krahv Bergi kuldmedali ja Sangaste rukki tänumedalite esmakordne kätteandmine. Selts autasustas kuldmedaliga seltsi patrooni president Arnold Rüütlit, kes on väga innovaatiline teadlane ja tunnustatud poliitik.

Päeva ettekande tegi Põllumajanduministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai. Teda täiendasid MESi esimees Raul Rosenberg ning Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo. Innovaatiliste tegevuste kajastamisest ajalehes „Äripäev" rääkis lehe põllumajanduse osa toimetaja Meelika Sander-Sõrmus. Innovatsioonipreemia vääriliseks tunnistati Priit Penu, Elsa Putku, Tambet Kikas „Muldade kasutussobivuse kaardirakendus" eest Põllumajandusuuringute Keskusest.

 

Üritus Eesti Rukki Päev toimus 24. aprillil Eesti Põllumajandusmuuseumis. Eesti folklorist ja kultuuriloolane, Tallinna Ülikooli pärimuskultuuri dotsent Marju Kõivupuu tegi põhjaliku ettekande teemal „Rukis meie kultuuriloos ja rahvakommetes". Ta tõstis esile talirukki rolli ja mõjutused sajandite jooksul eestlaste toitumistavades ja lauakommetes, rituaalidest põllupidamises, rukki koristustöödel, rehepeksul, leivateol. ERSi juhatuse liige Ellen Pärn esines teemal „Rukis ning tema seosed Eesti Põllumajandusmuuseumi ja Eesti Rukki Seltsiga", kus esineja tõi välja ERSi olulisemad ettevõtmised  EPMis. Seltsi president Vahur Kukk meenutas oma ettekandes ERSi tegevusi rahvusvahelisel tasandil, analüüsis rukki sordiaretusega seotut ja juhtis tähelepanu järgmise aasta olulisusele, mil „rukkikrahv" Fr. von Bergi sünnist möödub 175 aastat, maailma vanima kultuurrukki sordi 'Sangaste' aretamisest möödub 145 aastat ja ERSi asutamisest 20 aastat. Sõna võtsid veel seltsi liikmed Ester Šank ja Arno Kangur. 

Ester Šank kuulutas ka välja 2019. aasta Eesti Rukki Seltsi rukkiräägu kultuuriauhinna laureaadi, kelleks osutus folklorist Marju Kõivupuu. 

Eesti Rukki Päeva järel toimus seltsi üldkogu, mis kinnitas 2018. aasta majandusaasta aruande.

 

Seltsi suveüritus toimus 6. juunil Olustvere Teenindus- ja Majanduskoolis. Päevakavas andis kooli direktor Arnold Pastak põhjaliku ülevaate kooli toimimise kohta, õpitavatest erialadest, õppetasemest ning kaasaegsetest õppelaboritest. Põhjalik arutelu toimus õppelaboris rukkitoitude tutvustamisel. Rukkitoitude valmistamisel ja õpetamisel on koolil väga head kogemused ja võimalused.

Päeva lõpus toimusid mõttetalgud kooli ja seltsi edaspidiseks kogemuste vahetamiseks rukki ja rukkitoitude enam väärtustamise nimel. 

 

 

10. juulil k.a toimus uue ekspositsiooni „Rukkikrahv ja ilmaimed" pidulik avamine Sangaste mõisa ringtallis, milles osalesid ka Eesti Rukki Seltsi esindajad.

Seltsi juhatuse esimehele Leonhard Puksale anti üle seltsi kõrge tunnustus krahv Fr. von Bergi kuldmedal.

 

Kogupereürituse „Sangaste Rukki Päev" läbiviimisel 3. augustil 2019. aastal osalesid Eesti Rukki Selts, MTÜ Sangaste Rukkiküla, Sangaste loss ja Otepää vald. Selts korraldas 'Sangaste' ja teiste rukkisortide ning Eestis kasvatatavate teraviljade äratundmise õpitoad. Rukkiselts autasustas meenetega (raamatutega) parimaid õpitubades osalejaid ja korraldajaid. 

 

10. augustil tähistati Eesti Põllumajandusmuuseumi rukkipõllul rukkimaarjapäeva. Üritus toimus koostöös muuseumiga, mille raames viidi läbi rukkilõikus muuseumi põllul, rukkikombestiku tutvustamine ning rehepeksutööd rukkiküünis. Selts korraldas muuseumi põllul rukkirüütel Madis Avi, seltsi presidendi Vahur Kuke, juhatuse liikme Ellen Pärna ja muuseumi esindajate juhendamisel rukkilõikuse talgud, mis toimusid vanade rukkilõikuse kommete kohaselt. Lõigati sirbiga rukist, valmistati rukkivihkusid, tehti vihkudest rukkihakke. Rukkipõllul võisteldi kaunimate rukkivihkude ja rukkihakkide tegemisel. Rukkiküünis harjutati kätt rukkirabamisel ja koodiga rehepeksul,  uudistati viljapeksu vana rehepeksugarnituuri abil.

 

28. augustil toimus järjekordne „Rukkikülvaja" päev Väätsal. Üritusele aitas kaasa ja osales MTÜ Külvaja. Päeva avas rukkiseltsi president Vahur Kukk ning tervitussõnad ütles MTÜ Külvaja poolt Jüri Kraft. Rukkikülvaja 2019 aasta laureaadiks tunnistati Aare Leidik Luunja Mõis OÜ-st. Ta on tuntud rukkikasvataja ning igal aastal saanud kõrgeid hektarisaake. Möödunud aastal tema põllult saadud 9,6 tonni hektarilt oli kõrgem saak. Laureaadil oli ka võimalus istutada parki oma puu. Leidik istutas suurelehelise pärna. Peale pidulikku tseremooniat ja puu istutamist parki toimus mõisa saalis osalejate arutelu teemal „Eesti rukis 2019". Sõna võtsid rukkikuningas Hans Kruusamägi, eelmise aasta laureaat Tanel Tõrvand, varasemad laureaadid Jaanus Marrandi, Madis Avi, Ants-Endel Sõrra. Informatsiooni jagas Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo jt.

Laulu ja huumorisõnaga kostitas osalejaid seltsi kultuuripreemia laureaat Voldemar Kuslap.

 

Eesti Rukki Selts MTÜ, Kesa Agro OÜ, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Maaleht korraldasid 6. septembril 2019. aastal Sangastes, Kesa-Agro OÜ põllul „´Sangaste´ rukki 145. aastapäeva juubelipõllu" käsitsi külvamise. Talirukkisordi ´Sangaste´ seemet külvasid käsitsi tuntud rukkikasvatajaid, maaelu ja põllumajanduse juhtorganisatsioonide, teadus- ning õppeasutuste esindajaid. Rukkikülvamise talgud juhatasid sisse juubeliaasta 2020, mil tähistatakse 'Sangaste' rukkisordi 145. aastapäeva ja krahv Bergi 175. sünniaastapäeva.

 

„Rahvusvahelise liikumise „Rahuleib"" raames Leedus osaleti kolmeliikmelise delegatsiooniga, mida juhtis Eesti Rukki Seltsi president Vahur Kukk. Delegatsiooni kuulus seltsi asepresident Ester Šank ja seltsi rahvusvahelist tegevust korraldav Ruve Šank.

 

12. oktoobril tähistati Eesti Põllumajandusmuuseumis lõikuspüha. Selts korraldas koostöös muuseumiga uudseleibade konkursi. Lõikuspüha tähistati tänavu moto all „Mida külvad, seda lõikad!". Päevakava kohaselt algas üritus rukkiseltsi presidendi Vahur Kuke tervituse ja rukkiaasta kokkuvõtliku kõnega, mille tähtsaim osa oli teadaanne, et sel aastal saadi rukkikasvatuses mitu rekordtulemust hektarisaagikuses. Neli rukkikasvatajat ületas eelmise rukki hektarisaagikuse 10,9 tonni teri hektarilt. Uue rukki ja kogu teravilja hektari saagikuse rekordi 12,1 tonni teri hektarilt 61-hektariliselt põllult said Raido ja Hendrik Allsaar Mägede OÜ-st Järvamaalt. Eelmise saagirekordi kasvataja Ahti Aruksaar Viljameister OÜ-st Tartumaalt sai saagiks 11,2 tonni hektarilt. Sama hektarisaagi sai Märt Mölter Kabala Agro OÜ-st ning ainult 0,1 tonni väiksema saagi sai Ants-Endel Sõrra Kämara Antsu talus Tartumaal. Koduleibade konkursil võistles omavahel nelja pagari erinevat leiba. Parimaks tunnistati Kanepi valla Lepiku talu leib, teiseks tuli Ihamarust pärit Aivar Täpsi küpsetaud leib, kolmandale kohale jäi Tartu Kutsehariduskeskuse leib ja neljandaks Eesti Põllumajandusmuuseumi leib. Selts korraldas kõigile osalejatele teraviljade ning teiste põllu- ja aiakultuuride seemnete tundmaõppimiseks õpitoa.

 

Üha aktiivsemalt osaleb rukkiseltsi tegevuses seltsi nõukoda. Sel aastal sai Tiit Kõuhkna eestvedamisel 19. novembril kokku volikogu ja nõukoda Tallinna Ülemiste Ärimajas seltsi 2020. aasta tegevuse ühisarutelul. Ürituse raames külastati Paldiskis uut moodsat kalatööstust. Järgnes arutelu 2020. aasta tegemistest (krahv Berg 175, 'Sangaste' rukis 145).

Tegevusmõtteid esitasid seltsi president, asepresidendid ja juhatuse liikmed. Võeti vastu seltsi 2020. aasta tegevuskava.

 

Oluline ettevõtmine kogu 2019. aasta jooksul oli krahv Bergi 175. sünniaastapäevale ja 'Sangaste' rukki 145. aastale pühendatud trükise „Sangaste rukkikrahv. Fr. von Bergi elu ja looming" koostamine  Ester Šanki ja Valve Raudnaski innukal eestvedamisel.

 

VI Eesti Rukki Seltsi rahvusvaheline koostöö 2019. aastal

 

Olulisemaks Eesti Rukki Seltsi tegevuseks rahvusvaheliste suhete valdkonnas oli osalemine 19.-21. septembril 2019. a Vilniuses toimunud rahuleiva konverentsil „Põllumajanduse jätkusuutlik areng ja kliimamuutuste mõju Kesk ja Ida Euroopas".

Rukki Seltsi poolt osalesid Ester Šank, Ruve Šank, Siime Tiidemann ja Vahur Kukk.

Mittetulundusühingute ja sotsiaalpartnerite sessiooni teemaks oli "Noortalunike arenguvõimalused Kesk- ja Ida-Euroopas - jätkusuutlik areng ja kliimamuutustega seonduvad väljakutsed". Ettekande Eesti Rukki Seltsi tegevusest esitasid Ruve Šank ja Vahur Kukk.

Rahuleiva konverentsi ministeeriumide paneeldiskussioonil "Euroopa Liidu ühtsus ja õiglus põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamisel ja kliimamuutustega kohanemisel Kesk- ja Ida- Euroopas" esitas ettekande maaeluministeeriumi asekantsler Siim Tiidemann.

Eesti Rukki Selts jätkab aktiivselt rahvusvahelist koostööd Valgevene Taimekasvatuse Instituudi ja N. I. Vavilovi nim Taimeksavatuse Instituudi (Venemaa) talirukkiaretajate ja teadlastega. Vahetatakse erialast informatsioon ja sordiaretuse lähtematerjali.

Eesti Rukki Seltsi liige I. Tupits osaleb kaastäitjana rahvusvahelises lühikõrrelise rukki uurimisprojektis Rye SUS. Projekti täitjateks on Soome, Kanada, Eesti, Läti, Austria, Poola ja Saksamaa esindajad.

Eesmärgiks on viia läbi lühikõrreliste talirukkiaretiste ökoloogilisi katseid erinevates riikides. Hinnatakse lühikõrreliste hübriidide vastupidavust abiootilise stressi suhtes. Erilist tähelepanu pööratakse erinevate fenotüüpide hindamisele ja võrdlemisele. Projekti lõppeesmärgiks on seisukindlate ja äärmuslike ilmastikutingimuste suhtes vastupidavate lühikindlate talirukkihübriidide välja selgitamine.

R. Schank jätkab kontakte FAO Euroopa ja Kesk-Aasia osakonnaga. Eesmärgiks on saavutada FAO poolt rahvusvahelise rukki aasta väljakuulutamine ja tegevuste finantseerimine.

V. Kukk osales Saksamaa Liitvabariigi suursaadiku T. E. Christoph Eichhorni kutsel 19. juunil Tallinnas suursaadiku residentsis toimunud kohtumisel Saksamaa parlamendi Bundestagi põllumajanduskomisjoni liikmetega.

25.-28. novembrini 2019 osales V. Kukk Peterburis Vavilovi nim Taimegeneetika Instituudis läbi viidud rahvusvahelisel konverentsil „125 aastat rakendusbotaanikat Venemaal." V. Kukk esitas ettekande, milles andis ülevaate talirukki geneetiliste ressursside säilitamisest ja Eesti Rukki Seltsi tegevusest. Samuti juhtis V. Kukk konverentsi sessiooni „Taimede geneetiliste ressursside säilitamine ja kasutamine."

 

VII Seltsi majandustegevusest

 

Eesti Rukki Selts lähtub oma majandustegevuses põhiliselt tulust, mis laekub liikmemaksudest. Füüsilistest liikmetest pensionärid tasuvad 5 ja töötavad liikmed 10 eurot aastas. Juriidiliste liikmete põhiosa tasub 100 eurot ning kaks suuremat firmat 300 ja 350 eurot aastas. MTÜ-de liikmemaks on 50 eurot. Liikmemaksu tulu on kogu laekumise korral 3400-3500 eurot aastas. Sellise suurusega oleme aastas arvestanud ka tegevuskuludega.

Sellel aastal laekus liikmemakse 3715 eurot. Siin on tasutud võlgnevused ja ka ettemaksud. 

Rukkiga seotud ürituste korraldamiseks maaeluministeeriumi poolt eraldatud raha kulutati vastavalt lepingule, mille kohta esitatakse ministeeriumile  aruanded. Seltsi oma raha aasta ürituste jaoks kulus selle tõttu vähem ja aasta raha jääk seltsi arvel jäi suurem kui möödunud aastal. Paranes liikmemaksu distsipliin. Neid, kellel liikmemaks maksmata rohkem kui aasta oli aruandepäevaks 6 liiget.

 

Täpsem ülevaade majandustegevusest Eesti Rukki Seltsi bilansis.

Eesti Rukki Selts tegutseb 2020. aastal edukalt edasi.

Eesti Rukki Seltsi volikogu ja juhatus.

 

Eesti Rukki Selts

2019. a majandusaasta aruanne




Bilanss






VARAD

31.12.2019

31.12.2018

Raha

12 542

9 770

Muud lühiajalised nõuded

1

1

Kokku lühiajalised nõuded

 

 

VARAD KOKKU

12 543

9 771




KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL

 

 

  Maksuvõlad

 

0

  Muud võlad

 

0

Kokku lühiajalised kohustused

0

0

  Eelmiste perioodide tulem

9 771

8 133

  Aruandeperioodi tulem

2 772

1 638

Kokku netovara

12 543

9 771

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU

12 543

9 771










Tulude ja kulude aruanne






Tulud

2019

2018

Liikmetelt saadud tasud

 

 

  Liikmemaksud

3 715

3 500

Annetused ja toetused

 

 

  Sihtotstarbelised annetused ja toetused

8 952

25 269

Tulu ettevõtlusest

 

 

  toodete ja kaupade müük

 

30

Finantstulud

 

 

    Intressi-ja finantstulud

1

1

Tulud kokku

12 668

28 800




Kulud



Mitmesugused tegevuskulud

 

 

    Tööjõu kulud

600

600

    Kaubad, materjal

 

 

    Muud tegevuskulud

344

1 293

Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide kulud

 

 

    Jagatud annetused ja toetused

 

 

    Tööjõu kulud

 

 

    Muud kulud

8 952

25 269

Kulud kokku

9 896

27 162

Tulem (tulud-kulud)

2 772

1 638

 

 

Rahavoogude aruanne
2018 2018
Rahavood põhitegevusest
Liikmemaksud 3,715 3,500
Sihtotstarbelised projektid 8,952 25,269
Toodete müügist 0 30
Intressid 1 1
Projektide kuludeks -8,952 -25,269
Tegevuskuludeks -944 -1,893
Lühiajalised nõuded muutus 0
Võlgnevuste muutus 0
Rahavood kokku 2,772 1,638
Raha perioodi algusel 9,770 8,132
Raha muutus 2,772 1,638
Raha perioodi lõpus 12,542 9,770

 

 

Netovara muutuste aruanne
Akumuleeritud tulem Kokku netovara
31/12/2015 5,517 5,517
Aruandeaasta tulem 186 186
31/12/2016 5,703 5,703
Aruandeaasta tulem 2,430 2,430
31/12/2017 8,133 8,133
Aruandeaasta tulem 1,638 1,638
31/12/2018 9,771 9,771
Aruandeaasta tulem 2,772 2,772
31/12/2019 12,543 12,543

 

Leonhard Puksa

Juhatuse esimees