en ru fi de
Esileht > Tegevused > Aasta 2018

Aasta 2018

 

2018. aasta majandusaasta aruanne

 

Eesti Rukki Seltsi juhatus ja volikogu tegutses 2018. aastal lähtudes seltsi põhikirja nõuetest ning 2018. a. aastaks kinnitatud tegevuskavast. Aprillis toimus seltsi üldkogu koosolek, kus kinnitati seltsi majandusaasta aruanne.

Aastavahetusel oli seltsil 92 füüsilist ja 27 juriidilist liiget.

Lähtudes seltsi tegevuse põhisuundadest, anname alljärgnevalt ülevaate 2018. aasta tegevusest.

 

I  Rukkikasvatus ja tegevus rukkikasvatajatega

 

Eesti Rukki Seltsi tegevuse põhieesmärk on rukkikasvatuse toetamine ning rukkikasvatajate innustamine, et katta omakasvatatud rukkiga Eestimaa vajadused. Selleks on vaja saada vähemalt 25 tuhande tonnine rukkisaak aastas. Rukki kogusaagid on kõikunud 18 tuhandest tonnist kuni 65 tuhande tonnini.

2018. aasta ei olnud rukkikasvatajatele hea. Pikaldane põud piiras põllutöid. Seetõttu külvati rukist ainult 10,8 tuhandele hektarile 238 rukkikasvataja poolt. 2017. aastal oli rukkikasvatajaid 502 ehk poole rohkem. 2018. aasta rukki kogusaak oli 29,5 tuhat tonni 52,3 tuhande tonni vastu 2017. aastal.

Tartu Mill AS varus Eestist ainult 9 tuhat tonni rukist. Sama palju osteti rukist Lätist. Leivatööstus rukkijahu puudust ei tundnud. Eesti rukkijahu suurimad tarbijad on Eesti Pagar AS ja Leibur AS. Kokku ligi 10 tuhat tonni.

Rukki kõrgete saakide saamisele on kaasa aidanud vabariiklik viljelusvõistlus, mida  korraldab AS Baltic Agro koos teadlaste ja edukate taimekasvatusettevõtetega.

Selts on igal aastal parimaid rukkikasvatajaid õnnitlenud ja tänanud. 2018. aastal oli parim rukkikasvataja Aare Leidik Luunja OÜ-st, kes sai vaatamata põuasele suvele 9,6 tonnise hektarisaagi. Rekordsaak kasvatati 2017. aastal -  10,8 tonni hektarilt Ahti Aluksaare poolt.

'Sangaste' rukkisordi kasvatamisel toimus samuti tagasiminek. Kasvatajaid oli 28 ning kogupind 718 hektarit. Seltsi eesmärk on, et 2019. aastal sordi 145. aastapäeval kasvaks 'Sangaste' rukis vähemalt 1000 hektaril. Selline kasvupind oli 2016. aastal.

'Sangaste' rukis on populaarne maherukkikasvatajate seas. Ent möödunud  aasta ei olnud ka siin edukas. Maherukkikasvatajaid oli 19 ja kogu  müügikogus jäi alla 2000 tonni. Kodumaine maherukki tarbimine on väike ning kõik oleneb ekspordist. Siin on meile suur konkurent Poola rukkikasvataja.

Tänuväärset tööd tehakse Eesti Taimekasvatuse Instituudis talirukki sordiaretuses ja seemnekasvatuses. Talirukki sordiaretuse eesmärk on stabiilse ja kõrge saagikusega talve-, seisu- ja haiguskindlate ning kõrge ja stabiilse bioloogilise väärtusega talirukki sortide aretamine leiva- ja piiritusetööstuse tarbeks. Katseandmed näitavad, et Eestis aretatud rukkisordid ei jäta kasvatajat ilma saagita ka kehvades ilmastikutingimustes.

 Talirukki säilitusaretuse eesmärk on olemasolevate Eesti sortide majanduslike ja bioloogiliste omaduste säilitamine ja parandamine.

2018. aasta saagiks külvati talirukki katseid ja seemnekasvatuse põlde kokku 4,3 ha. Katselappe (5 ja 10 m2) oli kokku 4260. Seemnekasvatuses toodeti sordi 'Elvi' supereliitseemet 11 085 kg.

Keskmisest kõrgema õhutemperatuuriga ja põuase vegetatsiooniperioodi saagid olid keskmised: 'Elvi' saak oli 6170 kg ha-1, 'Sangaste' saak 5550 ja 'Vambo' saak 5230 kg ha-1. Sortide kvaliteet oli väga kõrge.

Talirukki mahumassid ületasid I kategooriale esitatavaid nõudeid (keskmine 760 g l-1) ja 1000 tera massid olid väga suured (üle 32,0 g). Katsete keskmine langemisarv oli 264 sekundit, leiva küpsetamiseks sobilik langemisarv on vahemikus 150-180 sekundit.

Sademete puuduse (Jõgeval kasvuperioodil 57 mm, PAK 233 mm) ja keskmisest kõrgema õhutemperatuuri (14,0 °C, PAK 11,7 °C) tõttu oli rukki terades vähe proteiini (keskmine 7,0%) ja tärklist (keskmine 64,5%).

2018. aastal lõppes viis aastat (2013-2018) kestnud rahvusvaheline, EL 7 raamprogrammi poolt rahastatud, projekt „Tervislikud vähelevinud teraviljad", milles osales ka Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI). Projekt hõlmas 16 teadusasutust 10 erinevast riigist. Katseid tehti talirukki, kaera, speltanisu ja ühe- ning kahetera nisuga.

Talirukki katsed toimusid viie aasta jooksul Inglismaal, Tšehhi Vabariigis ja Eestis. Katseperioodil uuriti 209 talirukki aretise, maasordi ja aretatud sordi talve- ja haiguskindlust, saagikust ja saagi kvaliteeti ning leiva küpsetamiseks sobivaid parameetreid. Sortide seemneid paljundati edasiste katsete jätkamiseks, sortide eristamiseks kirjeldati genotüüpide erinevaid tunnuseid ja tehti ristamisi uute sortide saamiseks. ETKI-s loodi katseaastate jooksul 120 erinevat ristluskombinatsiooni, mille emasordiks valiti saagikad ja isasordiks talve- ja lumiseenekindlad sordid.

Laboratooriumi tingimustes uuriti aretiste, maasortide ja aretatud sortide lumiseenekindlust. Katsete tulemusena selgitati välja lumiseenele resistentsed ja vähem vastuvõtlikud sordid ja aretised. Uuritud materjali hulgas (135 ühikut) olid resistentsed Eesti ja Soome aretised ja Eesti sordid 'Elvi', 'Tulvi' ning Soome sort 'Riihi'.

Aretustöö jätkub olemasolevate aretistega ja loodud kombinatsioonide hulgast valitakse 2-3 F0 põlvkonna peret aretuse alustamiseks. Risttolmleva kultuuri aretustöö on pikaajaline protsess ja tulemused ennustamatud.

Seemnekasvatuses jätkatakse sortide 'Elvi', 'Sangaste' ja 'Vambo' säilitusaretust ning aretajaseemne tootmist.

 

 

II Eestimaine rukkileib kui rahvustoit - selle tarbimise propageerimine

 

Eesti leivatööstused on rukkileibade küpsetamisega väga hästi hakkama saanud. Valik on lai ja pidevalt uuenev. Ka reklaam meedias on huvitav ja tarbimisele kutsuv. Samas toidumaailm pidevalt laieneb ja kutsub proovima toite, mille juurde rukkileib ei kuulu. Ka siin oleks toidu reklaamis õige loosung: „Oleme eurooplased, aga jäägem eestlasteks", seega rukkileiva sööjateks.

Palju on rukkileiva populariseerimiseks teinud Eesti Põllumajandusmuuseum. Õppepäevi on muuseumis läbi viidud nii leivaküpsetajatele, koolinoortele kui eelkooliealistele lastele. Leiba tutvustati ja pakuti maitsmiseks erinevatel messidel ja üritustel.  Põllumajandusmuuseum algatas liikumise ja kutsub osalema kõiki inimesi, kes kannavad edasi meie esivanemate leivateotraditsiooni ja kelle kätetööna valmivad iga päev sajad pühendumuse ja armastusega küpsetatud rukkileivad kõikjal üle Eesti. Eesmärk on koguda koduleivaküpsetajate lood ja kogemused: millisest jahust leiba küpsetati ja milliseid lisandeid kasutati, missuguseid leivaküpsetamise nippe ja retsepte hinnatakse ning teistelegi soovitatakse.

 

 

III Rukkileib kui tervise varaait

 

See on rukkileiva tarbimisele kutsuv Eesti Rukki Seltsi loosung. Rukkileiva sööjatele teadmiseks, et ka leiva suurtarbimine ei riku sööja tervist. Rukkileib või ja piimaga oli esmatoit paljudele noortele Eestimaal enne ja pärast viimast sõda. On tore, et koduleiva küpsetamine on saanud heaks traditsiooniks paljudes noorperedes. Rukkileiva populariseerimisel teeb selts koostööd Eesti Leivaliidu ja Eesti Pagarite Seltsiga. 

 

 

IV Rukkikasvatusele ja rukkitoodetele soodne majanduskeskkond

 

Aruandeaasta oli ilmastiku poolest rukkile  ebasoodne, segas pikk põud. Samas on tõusnud  maaharimise ja taimekasvatuse kultuur ning saagirikaste hübriidsortide kasvatamine. Oma roll on ka sordiseemnel. Samas nõudlus rukki järele pole tõusnud. Toidurukki vajadus leiva küpsetamiseks kõigub 20 tuhande tonni piires. Toidurukki ostuhind on tõusnud. 2018. aastal maksti tonni toidurukki eest 152 eurot, mis on kõrgeim hind viimastel aastatel. Soodsam on kasvatada maherukist, mille hind on kuni kaks korda kõrgem. Rukkikasvatamise tasuvuse päästab saagikuse tõus ja selleks võimalusi on. Rukkisaak vähemalt 5 tonni hektarilt peaks olema eesmärk. Enam hinda saadi rukki ekspordist.

 

V Eesti Rukki Seltsi 2018. aasta tegevuskava täitmine

 

            2018. aasta tegevuse esmaseks ürituseks oli 16. veebruaril krahv Fr. Bergi sünniaastapäeva tähistamine. Lisaks krahvi austamisele Sangaste kalmistul toimus Rukkimajas  krahvile pühendatud innovatsioonipäeva üritus. Innovatsioonipäeva ettekande tegi Raul Rosenberg (Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhataja). Arutelus võtsid sõna seltsi ja Otepää valla juhtkond ning talunikud Kalle Kits ja Paul Päkk. Arutelu käigus seati eesmärk, et järgmisel aastal oleks innovatsiooni ettepanekuid maaelu igalt alalt.

            Üritus Eesti Rukki Päev toimus 20. aprillil Eesti Põllumajandusmuuseumis. Arutelu all oli „Maherukkiviljeluse võimalusi Eestis". Ettekande tegi Juhan Särgava AS-st Saidafarm ning Hardo Vahemäe OÜ-st Wiru  Vili. Maherukki kasvatamise võimalused Eestis on head. Edukus oleneb eksportturust, eriti Saksamaa turust.

            Eesti Rukki Päeval anti üle ka Rukkiräägu kultuuriauhind, mille pälvis Eesti keeleteadlane ja ühiskonnategelane Mati Hint eesti keele ja meele hoidmise eest.

            Eesti Rukki Päeva järel toimus seltsi üldkogu, mis kinnitas 2017. aasta majandusaasta aruande.

            Seltsi suveüritus toimus 8. juunil Väike-Maarjas. Päevateemaks oli „Rukkikultuuri ajalugu Pandivere mail". Ettekannetega esinesid rukkikuningas Hans kruusamägi, vallavanem Indrek Kesküla ning Kaarli talu perenaine ja tuntud leivaküpsetaja Kadri Kopso. Üritusel väärtustati ka rukki ajalugu.

            Eesti suurimale rukkipõllule (180 ha), kus toimus Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäevale pühendatud rukki külv ja koristamine, avati mälestuskivi „Eesti Vabariik 100. Juubelileiva rukkipõld". Samal päeval  avati Imukvere külas Lillakmäe talus mälestuskivi talus 1892. aastal sündinud Constance Kalm'ile, kes oli Sangastes krahv Fr. Bergi abiline 'Sangaste' rukki aretamisel, sordi hoidmisel ja paljundamisel. Ettekandega „Constance Kalm - krahv Fr. v Bergi abiline 'Sangaste' rukki aretamisel" esines seltsi juhatuse liige Ellen Pärn.

            4. augustil toimus Sangaste lossi õuel kogupereüritus „Sangaste rukki päev". Tegevust pakkusid erinevad õpitoad, toimus rukkitoodete laat ning temaatiline isetegevusprogramm. Kuiksilla talu seinale paigutati Constance Kalm'ile pühendatud mälestustahvel. Selles talus elas, aretas ja hoidis 'Sangaste' rukist Kalm aastatel 1926 - 1957.

            11. augustil tähistati Eesti Põllumajandusmuuseumi rukkipõllul rukkimaarjapäeva. Korraldati rukkilõikuse talgud vanade viljalõikuse kommete järgi, tehti rukkivihkusid ja rukkihakke,  peksti kootide ja rehepeksumasinaga reht, jahvatati käsikiviga jahu, räägiti 'Sangaste' rukki aretamisest, vaadati Mati Naruski poolt tehtud filme.

            24. augustil toimus järjekordne „Rukkikülvaja" auhinna päev Väätsal. Rukkikülvaja auhinna pronksist rukkikülvaja kuju sai Tanel Tõrvand, kes on aastaid olnud kõrgete rukkisaakide kasvataja. Oma sõnavõtus mainis ta, et püüdleb 12-tonnise hektarisaagi poole. Pärast pidulikku tseremooniat ja puu istutamist parki külastati Väätsa Agro Lõõla farmi, mis on suurim ja moodsaim 2300-le veisele ehitatud lüpsifarm Eestis.

13. oktoobril tähistati Eesti Põllumajandusmuuseumis lõikuspüha. Selts korraldas koostöös muuseumi ja Eesti Pagarite Seltsiga uudseleibade konkursi, kus osales 8 pagarit 9 erineva leivaga. Võitjaks osutus OÜ Muhu Pagarid küpsetatud leib.

 

VI Eesti Rukki Seltsi rahvusvaheline koostöö 2018. aastal

 

            Olulisemaks Eesti Rukki Seltsi tegevuseks rahvusvaheliste suhete valdkonnas oli 26.-28. septembril 2018. a Eestis läbi viidud rahvusvahelise konverentsi „Rahuleib - Peace Bread" ettevalmistamine ja läbiviimine.

            Konverentsil osalenud teiste riikide delegaatidele korraldati transport, majutus ja toitlustamine. Konverents viidi läbi Sangaste lossi ovaalsaalis. Konverentsi moderaator oli Vahur Kukk. Ürituse läbiviimise ruumides olid lipualusel paigaldatud kõikide konverentsil osalenud riikide lipud. Osalejatele anti konverentsi mapp, flaier ja pastapliiats. Kingituseks oli osalejatele meenekomplekt "Rahuleib 2018" (Sangaste rukkikama, Sangaste meenemüntide komplekt ja esitlusmaterjalid Sangase rukkiküla ja piirkonna turismi vaatamisväärsuste kohta. Konverentsi teema  "Koostöö on arengumootor: Piirkondlikust ühistegevusest rahvusvahelise koostööni"

            Konverentsi peaeesmärk oli arutelu rahvusvahelises Rahuleiva projektis osalevate riikide ja mittetulundusühingute omavahelise koostöö edasiarendamise võimalustest.

            Konverentsi külalisi tervitasid Eesti maaeluminister Tarmo Tamm ja Läti põllumajandusminister Janis Duklavs. Peaettekande esitas Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa.

 

Osalevate riikide ametlike delegatsioonide juhtide ettekanded esitasid:

1.     Bulgaaria, Mariya Belova, põllumajandusministeeriumi osakonnajuhataja

2.     Tšehhi Vabariik, Jan Gallas, põllumajandusministeeriumi osakonnajuhataja

3.     Volker Petersen ,Euroopa Liidu sotsiaal- ja majanduskomisjoni liige

4.     Saksamaa, Martin Franz Langer, saatkonna asejuht

5.     Ungari, Boglarka Bagdan, riigisekretäri asetäitja

6.     Leedu, Giedrius Surplys, põllumajandusminister

7.     Poola, T. E. suursaadik Grzegorz Koslowski

8.     Rumeenia, Maricel Floricel Dima, põllumajandusministeeriumi asekantsler

9.     Sloveenia, Tadeja Kvas-Majer, põllumajandusministeeriumi kantsler

10.  Janis Duklavs, Läti põllumajandusminister

11.  Tarmo Tamm, Eesti maaeluminister

Konverentsil osalesid vaatlejatena Soome suursaatkonna asejuht Hannu Heinonen ja Ukraina asepõllumajandusminister Victor Sheremeta.

Konverentsil tehti ettepanek arendada koostööd järgmistes suundades:

      -     piiriülene koostöö riikide ja organisatsioonide vahel;

-       kohalike initsiatiivgruppide ja ettevõtjate vahel;

-       riiklike institutsioonide ja mittetulundusühingute vahel.

Konverentsi teises osas esitasid ettekanded osalevate mittetulundusühingute esindajad, mille põhjal määratleti peamised seisukohad:

-       Rahu ja rahvastevaheline üksteisemõistmine on jätkusuutliku põllumajanduse eeldus.

-       Jätkusuutlik põllumajandus aitab säilitada rahu ja rahvastevahelist üksteisemõistmist.

-       Jätkusuutlik põllumajandus on majanduslikult eluvõimeline, aga samal ajal ka ökoloogiliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlik.

-       Säästev Euroopa põllumajandus aitab kaasa ka maailma äratoitmisele.

            Ettekande Eesti Rukki Seltsi tegevusest ja Eesti Rukkitee projekti arendamisest esitas Vahur Kukk.

            Konverentsi kavas oli MTÜ Hellenurme Vesiveski veskiekskursioon ja Uhtjärve Ürgoru puhkekeskuse külastamine. Ringsõidu ajal tutvustas piirkonna ajalugu ja kultuurimälestisi giid.

            Vahur Kukk osales Rahuleiva projektiga seonduval Saksamaa hobumatkajate delegatsiooni visiidi korraldamisel. Ametlik vastuvõtt toimus Sinimäe Puhkekeskuses 23. septembril. Külalistele anti üle sümboolne talirukkisordi 'Sangaste' kott. Eesti Rukki Selts valmistas 'Sangaste' rukki tänumedali. Esimese medali laureaadiks nimetati Rahuleiva Assotsiatsiooni tegevjuht Gibfried Schenk, kellele konverentsi ajal anti üle tänumedal ja tunnistus.

            Eesti Rukki Selts jätkab aktiivselt rahvusvahelist koostööd Valgevene Taimekasvatuse Instituudi ja N. I. Vavilovi nim Taimeksavatuse Instituudi (Venemaa) talirukkiaretajate ja teadlastega.  Vahetatakse erialast informatsioon ja sordiaretuse lähtematerjali.

Eesti Rukki Seltsi liige Ilme Tupist osaleb projekti European Research Area - NET programm „Kestev põllukultuuride tootmine" kaastäitjana. Eesmärk on viia läbi lühikõrreliste talirukkiaretiste ökoloogilisi katseid erinevates riikides. Asutatakse rahvusvaheline ühendus, millesse kuuluksid Soome, Kanada, Eesti, Läti, Austria, Poola ja Saksamaa. Nendes riikides on võimalik testida aretisi erineva abiootilise stressi suhtes. Aretisi hinnatakse ja võimalusel ka grupeeritakse fenotüübi alusel. Katsetes uuritakse täielikult taastatud fertiilsusega P-tüüpi tsütoplasmalise isasteriilsusega rukkihübriide.

            Ruve Schank jätkab kontakte FAO Euroopa ja Kesk-Aasia osakonnaga. Eesmärk on saavutada FAO poolt rahvusvahelise rukki aasta väljakuulutamine ja tegevuste finantseerimine. Lõpliku otsuse teeb FAO 2019. a toimuval Peaassamblee istungil.
           

 

VII Seltsi majandustegevusest

 

Eesti Rukki Selts lähtub oma majandustegevuses põhiliselt tulust, mis laekub liikmemaksudest. Füüsilistest liikmetest pensionärid tasuvad 5 ja töötavad liikmed 10 eurot aastas. Juriidiliste liikmete põhiosa tasub 100 eurot ning kaks suuremat firmat 300 ja 350 eurot aastas. MTÜ-de liikmemaks on 50 eurot. Liikmemaksu tulu on kogu laekumise korral 3400-3500 eurot aastas. Sellise suurusega oleme aastas arvestanud ka kuludega.

Sellel aastal laekus liikmemakse 3500 eurot. Siin on tasutud võlgnevused ja ka ettemaksud.

Rukkiga seotud ürituste korraldamiseks maaeluministeeriumi poolt eraldatud raha kulutati vastavalt lepingule, mille kohta esitatakse ministeeriumile  aruanded. Seltsi oma raha aasta ürituste jaoks kulus selle tõttu vähem ja aasta raha jääk seltsi arvel jäi suurem kui möödunud aastal. Paranes liikmemaksu distsipliin. Neid, kellel liikmemaks maksmata rohkem kui aasta oli aruandepäevaks 6.

 

Täpsem ülevaade majandustegevusest Eesti Rukki Seltsi bilansis.

Eesti Rukki Selts tegutseb 2019. aastal edukalt edasi.

Eesti Rukki Seltsi volikogu ja juhatus.

 

 

Bilanss
VARAD 31/12/18 31/12/17
Raha 9 770 8 132
Muud lühiajalised nõuded 1 1
Kokku lühiajalised nõuded    
VARAD KOKKU 9 771 8 133
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL    
   Maksuvõlad   0
   Muud võlad   0
Kokku lühiajalised kohustused 0 0
   Eelmiste perioodide tulem 8 133 5 703
   Aruandeperioodi tulem 1 638 2 430
Kokku netovara 9 771 8 133
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 9 771 8 133

 

 

Tulude ja kulude aruanne
Tulud 2018 2016
Liikmetelt saadud tasud    
   Liikmemaksud 3 500 3 955
Annetused ja toetused    
   Sihtotstarbelised annetused ja toetused 25 269 11 957
Tulu ettevõtlusest    
   toodete ja kaupade müük 30 20
Finantstulud    
    Intressi-ja finantstulud 1 1
Tulud kokku 28 800 15 933
Kulud
Mitmesugused tegevuskulud    
    Tööjõu kulud 600 500
    Kaubad, materjal    
    Muud tegevuskulud 1 293 1 546
Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide kulud    
    Jagatud annetused ja toetused    
     Tööjõu kulud    
    Muud kulud 25 269 11 457
Kulud kokku 27 162 13 503
Tulem (tulud-kulud) 1 638 2 430

 

 

Rahavoogude aruanne
  2018 2017
Rahavood põhitegevusest
Liikmemaksud 3 500 3 955
Sihtotstarbelised projektid 25 269 11 957
Toodete müügist 30 20
Intressid 1 0
Projektide kuludeks -25 269 -11 457
Tegevuskuludeks -1 893 -2 046
Lühiajalised nõuded muutus 0
Võlgnevuste muutus -6 768
Rahavood kokku 1 638 -4 339
Raha perioodi algusel 8 132 12 471
Raha muutus 1 638 -4 339
Raha perioodi lõpus 9 770 8 132


Netovara muutuste aruanne
Akumuleeritud tulem Kokku netovara
31/12/15 5 517 5 517
Aruandeaasta tulem 186 186
31/12/16 5 703 5 703
Aruandeaasta tulem 2 430 2 430
31/12/17 8 133 8 133
Aruandeaasta tulem 1 638 1 638
31/12/18 9 771 9 771