en fi ru de
Esileht > Tegevused > Aasta 2016

Aasta 2016

 

2016. aasta majandusaasta aruanne

 

Eesti Rukki Seltsi juhatus ja volikogu tegutses 2016. aastal lähtudes seltsi põhikirja nõuetest ning 2016. a, aastaks kinnitatud tegevuskavast. Toimus seltsi üldkogu koosolek, kus kinnitati seltsi majandusaasta aruanded.

Aastavahetusel oli seltsil 101 füüsilist ja 27 juriidilist liiget.

Lähtudes seltsi tegevuse põhisuundadest, anname alljärgnevalt ülevaate 2016. aasta tegevusest.

 

I  Rukkikasvatus ja tegevus rukkikasvatajatega

 

Eesti Rukki Seltsi tegevuse põhieesmärk on rukkikasvatuse toetamine ning rukkikasvatajate innustamine, et katta omakasvatatud rukkiga Eestimaa vajadused. Selleks on vaja saada vähemalt 30 tuhande tonnine rukkisaak aastas. Niisugust kogusaaki oleme viimasel 10 aastal saavutanud ainult seitsmel aastal. Rukki kogusaagid on kõikunud 18 tuhandest tonnist kuni 65 tuhande tonnini.

2016. aasta ei olnud rukkikasvatajatele hea. 12,4 tuhande hektariliselt kasvupinnalt saadi saagikusega 2,7 tonni, kogusaagiks 32,4 tuhat tonni rukist. Suurima rukki külvipinnaga olid OÜ Saka ERA, OÜ Estonia ja OÜ Laeva Põld. Nemad olid ka suurimad toidurukki müüjad. Vabariigis kokku oli rukkikasvatajaid 445, 2015. aastal 535, ehk 90 kasvatajat vähem.

Tartu Mill AS varus 2016. aastal Eestist toidurukist pea 13 tuhat tonni, ehk 4000 tonni vähem kui eelmisel aastal. Vähem, 1000 tonni võrra osteti leivatööstuste poolt ka rukkijahu ehk 12 000 tonni.

Ostetud rukki ja müüdud rukkijahu järgi võime küll kinnitada, et eesti leib on valmistatud eesti rukkist, kuid muret teeb leiva vähenev tarbimine.

Rukki kõrgete saakide saamiseks on edu taganud vabariiklik viljelusvõistlus, mida koos teadlastega korraldavad AS Baltic Agro, Oilseeds Grupp, Maaleht, MES Nõuandeteenistus, Scandagra Eesti. Selts on igal aastal paremaid rukkikasvatajaid õnnitlenud ja tänanud. 2016. aastal oli parim rukkikasvataja Tuuli Vaarak Savikoti Agro OÜ-st, kes sai 37 hektariliselt põllult keskmiseks hektarisaagiks 10,4 tonni rukist, mis on uus rukkisaagikuse rekord.

'Sangaste' rukkisordi kasvatamisel toimus tagasiminek. Kui 2013. aastal kasvatati 'Sangaste' rukist 1016 hektaril, 2015. aastal 2280 hektaril, siis 2016. aastal 1063 hektaril. 81 rukkikasvatajat kasvatas 'Sangaste' rukist. Kolmandik 'Sangaste' rukki põldudest asub Tartumaal. 

Jätkuvalt on rukkikasvatus populaarne maherukki kasvatajate seas. Maherukkikasvatajaid on Eestimaal 90 ringis ning müügikogus on ligikaudu 5-6 tuhat tonni. Suurimaks maherukki kasutajaks meie vabariigis on AS Rakvere Piiritustehas. 2016. aastal kasutati mahepiirituse valmistamiseks maherukist 1282 tonni.

Tänuväärset tööd tehakse Eesti Taimekasvatuse Instituudis talirukki sordiaretuses ja rukki eri sortide kasvatamisel. Talirukki sordiaretuse eesmärk on stabiilse ja kõrge saagikusega talve-, seisu- ja haiguskindlate ning kõrge ja stabiilse bioloogilise väärtusega talirukki sortide aretamine leiva- ja piiritusetööstuse tarbeks. Katseandmed näitavad, et Eestis aretatud rukkisordid ei jäta kasvatajat ilma saagita ka kehvades ilmastikutingimustes.

 

 

II Eestimaine rukkileib kui rahvustoit - selle tarbimise propageerimine

 

Eesti leivatööstused on rukkileibade küpsetamisega väga hästi hakkama saanud. Valik on lai ja pidevalt uuenev. Ka reklaam meedias on huvitav ja tarbimisele kutsuv. Samas toidumaailm pidevalt laieneb ja kutsub proovima toite, mille juurde rukkileib ei kuulu. Ka siin oleks toidu reklaamis õige loosung: „Oleme eurooplased, aga jäägem eestlasteks", seega rukkileiva tarbijateks.

Palju on rukkileiva populariseerimiseks teinud Eesti Põllumajandusmuuseum. Õppepäevi on muuseumis läbi viidud nii leivaküpsetajatele, koolinoortele kui eelkooliealistele lastele. Leiba tutvustati ja pakuti maitsmiseks erinevatel messidel ja üritustel. Muuseumi eestvedamisel koostati ja anti välja trükis „Eesti Põllumajandusmuuseumi leivajutud". Põllumajandusmuuseum algatas liikumise ja kutsub osalema kõiki inimesi, kes kannavad edasi meie esivanemate leivateotraditsiooni ja kelle kätetööna valmivad iga päev sajad pühendumuse ja armastusega küpsetatud rukkileivad kõikjal üle Eesti. Eesmärk on koguda koduleivaküpsetajate lood ja kogemused: millisest jahust leiba küpsetati ja milliseid lisandeid kasutati, missuguseid leivaküpsetamise nippe ja retsepte hinnatakse ning teistelegi soovitatakse. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval saame üheskoos uhkusega teada anda, kui suure osa juubeli-rukkileibadest on küpsetanud meie inimesed oma kodudes ja muuseumides.  

 

III Rukkileib kui tervise varaait

 

See on rukkileiva tarbimisele kutsuv Eesti Rukki Seltsi loosung. Rukkileiva sööjatele teadmiseks, et ka leiva suurtarbimine ei riku sööja tervist. Rukkileib või ja piimaga oli esmatoit paljudele noortele Eestimaal enne ja pärast viimast sõda .On tore, et koduleiva küpsetamine on saanud heaks traditsiooniks paljudes noorperedes. 2016. aastal kasutati selleks pea 1000 tonni rukkijahu. Rukkileiva populariseerimisel tahab selts tugevdada koostööd Eesti Leivaliidu ja Pagarite Seltsiga. 

 

IV Rukkikasvatusele ja rukkitoodetel soodne majanduskeskkond

 

Aruandeaasta oli ilmastiku poolest rukkile  ebasoodne. Samas on tõusnud  maaharimise ja taimekasvatuse kultuur ning saagirikaste hübriidsortide kasvatamine. Oma roll on ka sordiseemnel. Samas nõudlus rukki järele pole tõusnud. Toidurukki vajadus kõigub 20 tuhande tonni piires. Toidurukki ostuhind ei ole tõusnud. 2015. aastal maksti tonni toidurukki eest 119 ja 2016. aastal ka 119 eurot. Soodsam on kasvatada maherukist, mille puhul hind on 1,5 korda kõrgem. Rukkikasvatamise tasuvuse päästab saagikuse tõus ja siin võimalusi on. Rukkisaak vähemalt 5 tonni hektarilt peaks olema eesmärk. Enam hinda saadi rukki ekspordist. 2016. aastal eksporditi rukist 12 000 tonni.

 

V Eesti Rukki Seltsi 2016. aasta tegevuskava täitmine

 

            2016. aasta rukkiaasta algas krahv Fr. Bergi sünniaastapäeva tähistamisega 16. veebruaril Sangaste lossis. Tehti kokkuvõte rukkiaastast 2015 ning arutati 2016. aasta tegevuskava. Austati krahvi rukkipärja asetamisega tema kalmule. 22. aprillil toimus põllumajandusmuuseumis igaaastane Eesti Rukki Päev. Arutati Eesti Rukkitee tunnusüritusi ja teenuseid. Samal päeval toimus ka seltsi suurkogu, mis kinnitas eelmise aasta majandusaasta aruande.

            Üheks keskseks ürituseks oli 3. juunil külaskäik Äntule Rukkikuningriiki. Siin toimus äsja loodud Rukkiülikooli avasessioon. Kavas oli rukkitee sõlmpunktides toimuvad üritused ja tegevused ning rukkileiva valmistamise õppepäev koolilastele. Ürituse muutis laiapinnaliseks ka kohaliku kogukonna osalemine. Päeva naelaks kujunes koostööleppe „100 rukkipõldu, miljon rukkileiba" EV 100 juubeliks allakirjutamine seltsi, põllumeeste keskliidu, Tartu Milli ja Leiburi poolt. Üritusest võttis osa ligi 100 inimest. Üle anti ka rukkiräägu 2016. aasta auhind. Auhinna sai legendaarne rahvatantsujuht Maie Orav.

            6. augustil toimus Sangastes kogupereüritus „Sangaste rukki päev". Toimusid rukkitoodete esitlus, töötoad, minietendus lastele ning rukkileiva promo-kampaania. Kahjuks ei õnnestunud 'Sangaste' rukkisordi kasvatajate kokkutulek. Sellel aastal tuleb seda paremini ette valmistada.

            13. augustil tähistati Eesti Põllumajandusmuuseumis rukkimaarjapäeva. Traditsiooniliselt esines kõnega „Olukorrast rukkikuningriigis" meie rukkikuningas. Töötasid õpitoad, lõigati põllul 'Sangaste' rukist, tehti vihkusid ja rukkihakke, vaadati rukkiküüni ekspositsiooni.

            Rukkikülvaja pronkskuju 2016. aasta auhinna üleandmise tseremoonia toimus 26. augustil Väätsal. Auhinna sai tuntud maherukkikasvataja Ants-Endel Sõrra Kämara Mahe OÜ-st.

            Meie rukkiselts võtab osa rahvusvahelisest liikumisest „Rahuleib". Seda liikumist viiakse igal aastal läbi ühes riigis rahuleiva päevana. 2016. aastal toimus see Ungaris. Meie seltsist võtsid üritusest osa Mati Koppel Ja Heili Kalbri Sangaste Lossi SA-st.

            24. novembril toimus Sangastes Eesti Rukki Lõikuspidu. Tehti kokkuvõte rukkiaastast, anti ülevaade aktsiooni „100 rukkipõldu" käigust ning avalikustati innovatsiooni auhinna statuut. Tänati parimaid rukkikasvatajaid.         

 

VI Eesti Rukki Seltsi rahvusvaheline tegevus

 

Eesti Rukki Selts jätkab koostöö arendamist teiste riikide teadlaste, sordiaretajate, rukki töötlejate ja rukkitoodete valmistajatega ning mittetulundusühingutega.

Peamine eesmärk on rahvusvahelise rukkivõrgustiku loomine, et aidata kaasa talirukki kasvatamise ja kasutamise suurenemisele. Valdkondlikult panustab selts rahvusvaheliste sidemete arendamisse sordiaretuse ja sordikatsetuse valdkonnas.

Oluliseks tegevuseks oli rukkileiva kui kõrge toitumisväärtusega toidu populariseerimise ja tootearenduse jätkamine, et suurendada leiva kasutamist.

Enim on koostööd tehtud FAO Budapestis asuva osakonnaga. Teemaks on rukki jätkusuutlik kasutamine ja toiduohutuse aspektid. FAO poolt on koordinaatoriks Dr Eleonora Dupouy.

Eesti Taimekasvatuse Instituut ja Valgevene Maaviljeluse Teadusliku Uurimise Keskus ┼Żodinos jätkasid vastastikuseid rukki sortide ja aretiste sordikatsetusi. Selts korraldas Läti Pagarite Liidu esindajate tutvumisreisi Eestis. Külastati Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli, Eesti Põllumajandusmuuseumi, samuti põllumajandusettevõtet Simuna Ivax OÜ Väike-Maarjas ja Sangaste Rukkiküla ning lossi.

Vavilovi nim geneetiliste ressursside instituut (Venemaa) on saatnud uusi säilikuid nende hoiustamiseks Eesti Taimekasvatuse Instituudi geenipangas. Asutuse teadurid on osalenud Eestis läbi viidud üritustel.

Jätkati FAO programmi GCP /RER/048/EST " Regionaalse rukkivõrgustiku loomine säästva rukkikasutuse tagamiseks" täitmist. V. Kukk osaleb programmis FAO toidu- ja põllumajandussektori eksperdina. Selle projekti jätkutegevuseks oli rahvusvahelise konverentsi läbiviimine Sangastes 7.-9. detsembrini. Maaeluministeeriumi esindajana oli ka Ruve Šankil seminari korraldamisel märkimisväärne roll. Konverentsi läbiviimist toetas FAO, eraldades 9300 eurot. Seminaril osalesid 7 riigi (Ungari, Saksamaa, Valgevene, Slovakkia, Läti, Venemaa, Eesti) esindajad. Osalejad otsustasid üksmeelselt moodustada rahvusvaheline rukkivõrgustik. Informatsioon võrgustiku kohta on esitatud interneti kodulehel http://www.agrowebcee.net/rye/home/.

Jätkatakse koostööd mittetulundusühinguga Friedensbrot.

Eesti Rukki Seltsi delegatsioon (M. Koppel, H. Kalbri) osales 22.-23. septembril Szarvasis (Ungari) läbi viidud konverentsil „Rahu ja põllumajandus". Selts osaleb aktiivselt Rahuleiva projekti elluviimisel. Rahuleiva projekti liikmete rahvusvahelise konverentsi viivad 2018.a ühiselt läbi Eesti ja Läti.

Selts on otsustanud asutada Rahvusvahelise rukkikeskuse Sangaste mõisas. Külastuskeskuse pindala on kokku 2000 ruutmeetrit, selles hakkab toimima rukkikeskus.

 

 

VII Seltsi majandustegevusest

 

Eesti Rukki Selts lähtub oma majandustegevuses põhiliselt tulust, mis laekub liikmemaksudest. Füüsilistest liikmetest pensionärid tasuvad 5 ja töötavad liikmed 10 eurot aastas. Juriidiliste liikmete põhiosa tasub 100 eurot ja kaks suuremat firmat 300 eurot aastas. MTÜ-de liikmemaks on 50 eurot. Liikmemaksu tulu on kogu laekumise korral 3400-3500 eurot aastas. Sellise suurusega oleme aastas arvestanud ka kuludega.

Sellel aastal laekus liikmemakse 3632 eurot. Siin on tasutud võlgnevused ja ka ettemaksud.

Rukkiaasta ürituste korraldamiseks maaeluministeeriumi poolt eraldatud 8661 eurot kulutati vastavalt lepingule.

Seltsi oma raha aasta ürituste jaoks kulus selle tõttu vähem ja aasta raha jääk seltsi arvel jäi suurem kui möödunud aastal. Paranes liikmemaksu distsipliin.  Neid, kellel liikmemaks maksmata rohkem kui aasta oli aruandepäevaks 5.

 

Täpsem ülevaade majandustegevusest Eesti Rukki Seltsi bilansis.

Eesti Rukki Selts tegutseb 2017. aastal edukalt edasi.

Eesti Rukki Seltsi volikogu ja juhatus.

 

Eesti Rukki Selts 2016. a majandusaasta aruanne
Bilanss
VARAD 31/12/16 31/12/15
Raha 12 471 5 525
Muud lühiajalised nõuded 0 0
Kokku lühiajalised nõuded    
VARAD KOKKU 12 471 5 525
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL    
   Maksuvõlad   0
   Muud võlad 6 768 8
Kokku lühiajalised kohustused 6 768 8
   Eelmiste perioodide tulem 5 517 5 491
   Aruandeperioodi tulem 186 26
Kokku netovara 5 703 5 517
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 12 471 5 525
Tulude ja kulude aruanne
Tulud 2016 2015
Liikmetelt saadud tasud    
   Liikmemaksud 3 633 4 212
Annetused ja toetused    
   Sihtotstarbelised annetused ja toetused 15 861 19 487
Tulu ettevõtlusest    
   toodete ja kaupade müük 50 650
Finantstulud    
    Intressi-ja finantstulud 1 1
Tulud kokku 19 545 24 350
Kulud
Mitmesugused tegevuskulud    
    Tööjõu kulud 500 851
    Kaubad, materjal    
    Muud tegevuskulud 3 430 3 986
Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide kulud    
    Jagatud annetused ja toetused    
     Tööjõu kulud    
    Muud kulud 15 430 19 487
Kulud kokku 19 360 24 324
Tulem (tulud-kulud) 186 26

 

 

Rahavoogude aruanne
  2016 2015
Rahavood põhitegevusest
Liikmemaksud 3 633 4 212
Sihtotstarbelised projektid 15 861 19 487
Toodete müügist 50 650
Intressid 1 1
Projektide kuludeks -15 430 -19 487
Tegevuskuludeks -3 930 -4 837
Lühiajalised nõuded muutus 0 560
Võlgnevuste muutus 6 761 8
Rahavood kokku 6 946 594
Raha perioodi algusel 5 525 4 931
Raha muutus 6 946 0
Raha perioodi lõpus 12 471 4 931
Netovara muutuste aruanne
Akumuleeritud tulem Kokku netovara
31/12/14 5 491 5 491
Aruandeaasta tulem 26 26
31/12/15 5 517 5 517
Aruandeaasta tulem 186 186
31/12/16 5 703 5 703

 

Eesti Rukki Selts

2016.a majandusaasta aruanne

Juhatuse deklaratsioon ja allkirjad 2016.aasta majandusaasta aruandele

Eesti Rukki Seltsi juhatus deklareerib oma vastutust raamatupidamise aastaaruande
koostamise eest ja kinnitab, et:
¤ raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on
vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga;
¤ raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt Eesti Rukki Seltsi
finantsseisundit ja rahavoogusid;
¤ kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud aruande valmimise kuupäevani,
on raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud;
¤ Eesti Rukki Selts on jätkuvalt tegutsev.

 

Leonhard Puksa

Urbo Vilibert

Ellen Pärn

Arno Kangur

Margus Ameerikas

 

Käesolev majandusaasta aruanne on kinnitatud liikmete üldkoosolekul

21/04/17