en fi ru de
Esileht > Tegevused > Aasta 2014

Aasta 2014


Eesti Rukki Seltsi juhatus ja volikogu tegutses 2014. aastal l√§htudes seltsi p√Ķhikirja n√Ķuetest ning 2014. aastaks kinnitatud tegevuskavast. Toimus kaks volikogu ja juhatuse √ľhisistungit. 9. detsembril 2014. aastal toimunud volikogu koosolekul tehti kokkuv√Ķte aasta tegevusest ning kinnitati seltsi eelarve 2015. aastaks.

Aastavahetusel oli seltsil 128 f√ľ√ľsilist ja 23 juriidilist liiget.

L√§htudes seltsi tegevuse p√Ķhisuundadest, anname allj√§rgnevalt √ľlevaate 2014. aasta tegevusest.

 

I  Rukkikasvatus ja tegevus rukkikasvatajatega

 

Eesti Rukki Seltsi tegevuse p√Ķhieesm√§rk on rukkikasvatuse toetamine ning rukkikasvatajate innustamine, et katta omakasvatatud rukkiga meie maa vajadused. Selleks on vaja saada v√§hemalt 30 tuhande tonnine rukkisaak aastas.¬† Niisugust kogusaaki oleme¬† viimasel 10 aastal saavutanud ainult viiel aastal. Rukki kogusaagid on k√Ķikunud 18 tuhandest tonnist kuni 65 tuhande tonnini.

2014. aasta oli rukkile v√Ķrreldes eelmiste aastatega hea. 15,4 tuhande hektariliselt kasvupinnalt saadi saagikusega 3,1 tonni kogusaagiks 48 tuhat tonni rukist. Viimase 10 aasta jooksul on suurem kogusaak olnud ainult kolmel - 2007., 2008. ja 2012. aastal. Suurimad rukki kasvatajad olid seltsi liikmed Simuna Ivax O√ú 813, Estonia O√ú 368 ja T√ú Kaarli 246 hektariga. Nemad olid ka toiduvilja m√ľ√ľjad Tartu Mill AS-le. Vabariigis kokku oli rukkikasvatajaid 579, eelmisel aastal 500.

Tartu Mill AS varus 2014. aastal toidurukist pea 40 tuhat tonni. Eestist varuti 20 tuhat ja P√Ķhja-L√§tist ka 20 tuhat tonni. Veski tootis 36 tuhat tonni rukkijahu, millest eesti leivategijatele m√ľ√ľdi 14 tuhat tonni, √ľlej√§√§nud eksporditi L√§tti ja Soomesse.

Muret teeb asjaolu, et rukkijahu tarbimine on vaatamata leivatootjate heale ‚Äěpuhta rukkileiva" reklaamile aasta-aastalt v√§henenud. V√§henes ka kaubandusv√Ķrgust ostetud ja koduleiva k√ľpsetamiseks kasutatud rukkijahu kogus. Seega rukkileiva v√§√§rtuslikkuse reklaam meie seltsi tegevuses ei tohi v√§heneda, seda peab k√Ķikjal t√Ķhustama.

Rukki k√Ķrgete saakide saamiseks on edu taganud vabariiklik viljelusv√Ķistlus, mida koos teadlastega korraldab Baltic Agro. Selts on igal aastal paremaid rukkikasvatajaid √Ķnnitlenud ja t√§nanud.

'Sangaste' rukkisordi kasvatamisel on saavutatud edasiminek. Kui 2013. aastal oli 57 kasvatajat 1016 hektaril, siis 2014. aastal oli 'Sangaste' rukki kasvatajaid 78 ning kasvupind oli 1452 hektarit. Toetuse v√§√§rilisi sertifitseeritud seemnega kasvatajaid oli 42 ja vastav kasvupind oli 972 hektarit. Samas on 'Sangaste' rukki sertifitseeritud seemet Eestis k√Ķige rohkem. K√Ķige suuremad 'Sangaste' rukki k√ľlvipinnad olid T√ú Kaarlil - 128 hektarit ja JK Otsa Talu O√ú-l 102 hektarit. Edukalt kasvatavad 'Sangaste' rukist ka seltsi liikmed AS Saidafarm ja Simuna Ivax O√ú.

T√Ķusuteel on maherukki kasvatajate arv ja saadav viljakogus. Kui varajasematel aastatel olid p√Ķhiliselt maherukki ostjad v√§listarbijad, siis n√ľ√ľd on meil suur maherukki tarbija Rakvere Piiritustehas. 2014. aastal kasutas tehas 649 tonni maherukist. Tehase j√§rgmiste aastate plaan on osta v√§hemalt 2000 tonni maherukist.

T√§nuv√§√§rset t√∂√∂d tehakse Eesti Taimekasvatuse Instituudis talirukki sordiaretuses ja rukki eri sortide kasvatamisel. Talirukki sordiaretuse eesm√§rk on stabiilse ja k√Ķrge saagikusega talve-, seisu- ja haiguskindlate ning k√Ķrge ja stabiilse bioloogilise v√§√§rtusega talirukki sortide aretamine leiva- ja piirituset√∂√∂stuse tarbeks. Katseandmed n√§itavad, et Eestis aretatud rukkisordid ei j√§ta kasvatajat ilma saagita ka kehvades ilmastikutingimustes.

 

 

II Eestimaine rukkileib kui rahvustoit - selle tarbimise propageerimine

 

Igale maitsele leiva k√ľpsetamisega on meie leivatehased h√§sti hakkama saanud. Valik on mitmekesine. Poeriiulitelt leiab laua, r√§nnu, koorik-, taskuleibasid. Paljudes kodudes k√ľpsetatakse erinevate lisanditega maitsvaid leibasid. Selleks ostetakse kauplustest pea 400 tonni rukkijahu. M√Ķne koduleivak√ľpsetaja retsept on saanud kuulsaks ka Leiburi leivasortide kaudu. See on rikastanud meie leivalauda. Ka maailman√§itusel EXPO Milano 2015 on rukkileib laual. Eesti paviljonis pakutakse rukkileiva taskut v√ľrtsikilu ja vutimunadega.

 

III Rukkileib kui tervise varaait

 

Niimoodi t√Ķlgendas rukkileiba professor Mihkel Zilmer. See on Eesti Rukki Seltsi loosung. Seltsi √ľritustel ja tegevuses on seatud ideaaliks, et iga inimene s√∂√∂ks hea tervise tagamiseks p√§evas v√§hemalt 200 grammi rukkileiba. Paraku tarbime sellest veerandi. 2014. aastal m√ľ√ľdi 25 tuhat tonni poerukkileiba. Kodudes k√ľpsetati ca 600 tonni koduleiba. Need kogused v√Ķiks olla poole suuremad.

 

IV Rukkikasvatusele ja rukkitoodetel soodne majanduskeskkond

 

Rukkikasvatuse tasuvust m√Ķjutab k√Ķige enam ilmastik. 2014. aasta oli ebasobiv rukkile m√§rtsi kuu. √úlej√§√§nud kevad oli soodne ning rukis andis hea saagi. See m√Ķjutas ka turu ja kokkuostu hinda - 119 eurot oli 30 euro v√Ķrra madalam kui 2013. aastal.

Ilmastikukahju aitab n√ľ√ľd v√§hendada taas t√∂√∂le hakanud piirituset√∂√∂stus. Rukis ei ole t√§nap√§eval ‚Äěkullaauk" kuid arukal kasvatamisel ei too ta ka kahjumit, sest aitab t√Ķrjuda umbrohtusid ja s√§ilitada maaviljeluskultuuri. Rukis, aga eriti 'Sangaste' rukkisort on hea maheviljeluskultuur. Mahevilja kasvatus laieneb ja moodustab pea k√ľmnendiku meie rukki kasvupinnast. See v√Ķimaldab suurendada ka rukki eksporti.

 

V Rukis, rukkilill ja rukkileib kui rahvuss√ľmbolid. Seltsi osa nende v√§√§rtustamisel

 

Eesti Rukki Selts korraldas 2014. aastal 5 suur√ľritust, kus v√§√§rtustati rukist, rukkileiba, rukkikasvatajaid ja ‚Äěrukkikrahv" Bergi. 14. veebruaril austati Sangastes krahv Bergi ning tehti kokkuv√Ķtteid meie rukkikasvatusest 2013. aastal. 11. aprillil korraldati Eesti P√Ķllumajandusmuuseumis Eesti Rukki P√§ev, kus konverentsil arutati teemal ‚ÄěKuulutame 2015. aasta Eesti rukki aastaks". 5. juunil toimus V√§ike-Maarjas √Ąntul Eesti Rukkikuninga P√§ev. Kutsutud rukkikasvatajad tutvusid kuninga rukkip√Ķldudega ja arutlesid rukkikasvatuse tuleviku √ľle. 16. augustil osaleti Eesti P√Ķllumajandusmuuseumis rukkimaarjap√§eval. 28. augustil korraldati V√§√§tsal j√§rjekordne Rukkik√ľlvaja auhinna p√§ev. Rukkik√ľlvaja pronkskuju sai Madis Avi Kaarli T√ú-st, kus eelmisel aastal oli rukist k√ľlvatud 200 hektarile ja toiduviljaks m√ľ√ľdi rukist √ľle 1000 tonni.

Suur√ľrituseks kujunes raamatu ‚ÄěR√Ķ√Ķm rukkist" v√§ljaandmine. Ester ҆anki ja Valve Raudnaski poolt koostatud ja seltsi liikmete poolt toetatud raamat on leidnud avalikkuse poolt heakskiitu ja lugupidamist. Raamatule on lisatud Mati Naruski filmitud viieosaline rukkiseltsi videokroonika 2006-2014 - DVD "Rukki kiituseks"

Meie rukkikultuuri selgrooks j√§√§b 2012. aastal v√§lja kuulutatud ‚ÄěEesti Rukkitee", mis h√Ķlmab paiku, kus kajastub Eesti rukki ajalugu, rahvakultuur, rukkiaretus ja kasvatus. Seltsi √ľlesandeks j√§√§bki koos teistega selle arendamine ja tutvustamine kogu rahvale, aga esmaj√§rjekorras noortele.

 

VI Eesti Rukki Seltsi rahvusvaheline tegevus

 

‚ÄěEesti Rukkitee" projekti arendamisel oleme enam keskendumas rukki, rukkitoodete ja rukkitoidu tutvustamisele rahvusvahelises ulatuses. Meie eesm√§rgiks on saada projektitoetust Br√ľsselist, laiendada oma tegevust v√§ljapoole Euroopa Liitu (Venemaa, T√ľrgi, ҆veits), osaleda maailman√§itusel EXPOI 2015 ja teha pingutusi, et FAO kuulutaks v√§lja Rukki Aasta.

Saksamaal J. K√ľhni √úlikoolis testib Dr Bernd Hackauf rukki l√ľhik√Ķrrelisi aretisi, et luua nende baasi √ľhtlikud l√ľhik√Ķrrelised populatsioonid, mille k√Ķrre pikkuse m√§√§rab dominantne geen. Selle materjaliga oleks v√Ķimalik aretada praegustest sortidest ('Sangaste', 'Elvi', 'Vambo', 'Tulvi') oluliselt l√ľhema k√Ķrrepikkusega (90-100 cm) sorte. Kindlasti paraneks seisukindlus ja sellega kaasnevalt ka tera kvaliteet. Valgevene TA teaduskeskus viib koos Eesti Taimekasvatuse Instituudiga l√§bi talirukkisortide- ja aretiste p√Ķldkatseid ning laboratoorseid anal√ľ√ľse. Valgevene teadlastele ja talirukkiaretajatele Eroma Urbnanile ja Konstatnin MelnitŇ°ukile on Eesti Rukki Seltsi vahendusel antud v√§lja Schengeni viisad, et h√Ķlbustada nende osalemist seltsi poolt korraldatavatel rahvusvahelistel √ľritustel nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu riikides. Oleme pidanud kirjavahetust T√ľrgiga sealsete rukkisortide ja kohalike populatsioonide katsetamise v√Ķimalikkusest Eestis.

2013-2018 rahvusvaheline projekt: "Integreeritud l√§henemine Euroopas inimtoiduks tarvitatavate v√§hemlevinud teraviljade geneetilise baasi mitmekesistamiseks, stressitaluvuse suurendamiseks, agrotehnika parandamiseks ja toitev√§√§rtuse ning t√∂√∂tlemiskvaliteedi t√Ķstmiseks", milles osalevad 16 erinevat teadusasutust 10 Euroopa riigist. Projekti l√ľhinimetus: "Tervislikud v√§hemlevinud teraviljad", st. rukis, kaer, speltanisu, √ľhe- ja kaheteranisu. Projekti peamine eesm√§rk: v√§hemlevinud teraviljade kasvatamise ja tarbimise suurendamine Euroopas. Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) osa selles projektis on talirukki erinevate sortide ja genot√ľ√ľpide paljundamine ning fenot√ľpiseerimine, agrotehnilised katsed (nii tava- kui ka maheviljeluses) ja kvaliteediuuringud.

Koost√∂√∂s FAO Euroopa ja Kesk-Aasia osakonnaga alustati 2014. a programmi" Regionaalse rukkiv√Ķrgustiku loomine s√§√§stva rukkikasutuse tagamiseks" (Technical assistance the¬† development of regional network for sustainable rye value chain).

 Programmi eesmärgiks on selgitada välja riigid ja asutused, kus tegeldakse rukki sordiaretuse, seemnekasvatuse, teadusliku uurimise ning kus rukkitooteid kasutatakse laialdaselt toiduks kasutamisega.

V. Kukk viibis 10 p√§eva Budapestis, kus t√∂√∂r√ľhm toiduohutuse ja tarbijakaitse peaspetsisalist Eleonora Dupouy juhtimisel koostas riikide ja asutuste nimistu, kus teadaolevalt kasutatakse rukist toiduks v√Ķi tehnilistel eesm√§rkidel ning tegeletakse talirukki teaduliku uurimist√∂√∂ga.

Rukkikasvatuse, sordiaretuse, kasutamise ja teiste aspektide selgitamiseks koostati vastavad k√ľsimustikud, mis saadeti 28 riigi p√Ķllumajandusministeeriumidele ja 130 asutusele Euroopa Liidus, ҆veitsis ja T√ľrgis.

Tagasiside p√Ķhjal koostatakse koost√∂√∂v√Ķrgustikus osalemistest huvitatud asutuste esindajatest juhtkomitee, kes t√∂√∂tab v√§lja v√Ķrgustiku juhtimis- ja toimimisstruktuuri, t√∂√∂organid, s√Ķnastab peamised eesm√§rgid ja m√§√§ratleb rukkiv√Ķrgustiku tegevused nende eesm√§rkide t√§itmiseks.

Koost√∂√∂s p√Ķllumajandusministeeriumi v√§lissuhete osakonnaga, mida juhib Ruve ҆ank, teeb selts ettevalmistusi osalemiseks maailman√§itusel EXPO 2015 Milanos.

Plaanis on osalemine Eesti-Vene programmi 2014-2020 ettevalmistava t√∂√∂r√ľhma n√Ķupidamistel ja konverentsil St. Peterburgis. Eesm√§rgiks on kaasata √ľhistegevusse N. I. Vavilovi nimelise Instituudi rukkiaretajaid ja teadureid.

 

VII Seltsi majandustegevusest

 

Eesti Rukki Selts l√§htub oma majandustegevuses tulust, mis laekub liikmemaksudest. Planeerime, et liikmemaksudest laekub aastas ligikaudu 3400 eurot. Seltsi f√ľ√ľsilisest liikmetest tasub pool 5 eurot ja teine pool 10 eurot. Juriidiliste liikmete p√Ķhiosa tasub 100 eurot ning kaks suuremat firmat 300 eurot aastas. Liikmemaksudest laekuvast rahast saame tasuda p√Ķhiliselt seltsi siseorganisatsioonilise tegevuse eest. Suuremate √ľrituste korraldamiseks peab leidma lisaraha. 2014. aastal suuremaid √ľritusi kavandatud ei olnud. Traditsioonilised √ľritused toimusid, mida toetasid seltsi liikmed.

Vastavalt 2014. aastaks kinnitatud eelarvele on raha kasutamine j√§rgmine. Seltsi majandus- ja transpordikuludeks planeeriti 3000 eurot, kulutati 1943.10 eurot. Kutsete ja reklaami kuludeks planeeriti 1000 eurot, kulutati 606.27 eurot. Kulud t√∂√∂tasule koos sotsiaalmaksuga 500 eurot (raamatupidamisteenus), kulutati 500 eurot. Kokku kulutati 3049.43 eurot, mis on 68% planeeritud eelarvest. 2014. aastal j√§i liikmemaksu v√Ķlglaseks 53 f√ľ√ľsilist isikut ja 2 juriidilist isikut.

 

T√§psem √ľlevaade majandustegevusest Eesti Rukki Seltsi bilansis.

Eesti Rukki Selts tegutseb 2015. aastal edukalt edasi.

Eesti Rukki Seltsi volikogu ja juhatus.

 

Bilanss
VARAD 31/12/14 31/12/13
Raha 4 931 3 785
Muud l√ľhiajalised n√Ķuded 560 0
Muud l√ľhiajalised n√Ķuded ¬† ¬†
VARAD KOKKU 5 491 3 785
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL    
¬†¬† Maksuv√Ķlad 0 0
¬†¬† Muud v√Ķlad 0 0
Kokku l√ľhiajalised kohustused 0 0
   Eelmiste perioodide tulem 3 785 4 444
   Aruandeperioodi tulem 1 706 -659
Kokku netovara 5 491 3 785
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 5 491 3 785
Tulude ja kulude aruanne
Tulud 2014 2013
Liikmetelt saadud tasud    
   Liikmemaksud 3 700 3 344
Annetused ja toetused    
   Sihtotstarbelised annetused ja toetused 3 215 10
Tulu ettev√Ķtlusest ¬† ¬†
¬†¬† toodete ja kaupade m√ľ√ľk 700 0
Finantstulud    
    Intressi-ja finantstulud   0
Tulud kokku 7 615 3 354
Kulud
Mitmesugused tegevuskulud    
¬†¬†¬† T√∂√∂j√Ķu kulud 500 500
    Kaubad, materjal   0
    Muud tegevuskulud 2 234 3 674
Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide kulud    
    Jagatud annetused ja toetused   1 000
¬†¬†¬†¬† T√∂√∂j√Ķu kulud 1¬†060 2¬†528
    Muud kulud 2 115 2 097
Kulud kokku 5 909 9 799
Tulem (tulud-kulud) 1 706 -6 445


Rahavoogude aruanne
  2014 2013
Rahavood p√Ķhitegevusest
Liikmemaksud 3 700 3 344
Sihtotstarbelised projektid 3 215 10
Toodete m√ľ√ľgist 700 0
Intressid 1
Projektide kuludeks -240
Tegevuskuludeks -5 909 -3 773
L√ľhiajalised n√Ķuded muutus -560
V√Ķlgnevuste muutus 0 -1¬†355
Rahavood kokku 1 146 -2 013
Raha perioodi algusel 3 785 5 798
Raha muutus 1 146 -2 013
Raha perioodi l√Ķpus 4¬†931 3¬†785
Netovara muutuste aruanne
Akumuleeritud tulem Kokku netovara
31/12/12 4 444 4 444
Aruandeaasta tulem -659 -659
31/12/13 3 785 3 785
Aruandeaasta tulem 1 706 1 706
31/12/14 5 491 5 491

Juhatuse deklaratsioon ja allkirjad 2014.aasta majandusaasta aruandele


Eesti Rukki Seltsi juhatus deklareerib oma vastutust raamatupidamise aastaaruande
koostamise eest ja kinnitab, et:
¬§ raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestusp√Ķhim√Ķtted on
vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga;
¬§ raamatupidamise aastaaruanne kajastab √Ķigesti ja √Ķiglaselt Eesti Rukki Seltsi
finantsseisundit ja rahavoogusid;
¬§ k√Ķik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud aruande valmimise kuup√§evani,
on raamatupidamise aastaaruandes n√Ķuetekohaselt arvesse v√Ķetud ja esitatud;
¤ Eesti Rukki Selts on jätkuvalt tegutsev.

 

K√§esolev majandusaasta aruanne on kinnitatud liikmete √ľldkoosolekul

17.04.2015

 

Juhatuse liikmed

Leonhard Puksa
Enn Anup√Ķld
Ellen Pärn
Arno Kangur
Margus Ameerikas