en fi ru de
Esileht > Tegevused > Aasta 2013

Aasta 2013

 

2013. aasta majandusaasta aruanne

 

Eesti Rukki Seltsi juhatus ja volikogu tegutses 2013. aastal lĂ€htudes seltsi pĂ”hikirja nĂ”uetest ning 2013. aastaks kinnitatud tegevuskavast. Toimus kaks volikogu ja juhatuse ĂŒhisistungit. 31. oktoobril 2013. aastal toimunud volikogu koosolekul tehti kokkuvĂ”te aasta tegevusest ning kinnitati seltsi eelarve 2014. aastaks.

Aastavahetusel oli seltsil 124 fĂŒĂŒsilist ja 23 juriidilist liiget.

LĂ€htudes seltsi tegevuse pĂ”hisuundadest, anname alljĂ€rgnevalt ĂŒlevaate 2013. aasta tegevusest.

 

I  Rukkikasvatus ja tegevus rukkikasvatajatega

 

Eesti Rukki Seltsi tegevuse pĂ”hieesmĂ€rk on rukkikasvatuse toetamine ning rukkikasvatajate innustamine, et katta omakasvatatud rukkiga meie maa vajadused. Selleks on vaja saada vĂ€hemalt 30 tuhande tonnine rukkisaak aastas.  Niisugust kogusaaki oleme  viimasel 10 aastal saavutanud ainult viiel aastal. Rukki kogusaagid on kĂ”ikunud 18 tuhandest tonnist kuni 65 tuhande tonnini. Saagikus on jÀÀnud 1,8 tonni ja 3,6 tonni vahele. Saagikust mĂ”jutab tugevasti talv, rukki kvaliteeti koristusaeg. 2013. aasta talv ei olnud rukkile soodne, sest oli tavapĂ€rasest pikem ja lumerohkem. Kuna 2012. aasta sĂŒgis oli vĂ€ga vihmane, jĂ€i taliviljadel lĂ€bimata sĂŒgisene karastusperiood. Lumi sadas kĂŒlmumata mullale ning pĂ”lde kattis kogu talve enam kui 30 cm paksune lumekiht. Mullapinnal, paksu lumekatte all pĂŒsis temperatuur 0°C  lĂ€hedal. JĂ€tkus toitainete kulutamine ja taimed vĂ€ljusid kevadel lume alt nĂ”rkadena ja ka haigetena. Paremini pidasid vastu meie esisordid 'Elvi' ja 'Sangaste', kehvemini „eurosordid". PĂ”hiliselt ilmastiku tĂ”ttu kĂŒlvati talirukist ainult 11,5 tuhandele hektarile ja saadi viimase 10 aasta madalam saak 1,89 tonni hektarilt ning kogusaak 21,7 tuhat tonni. 2013. aasta sĂŒgisel kĂŒlvati 11.8 tuhandele hektarile ning kui saadakse kĂ€esoleval aastal normaalne 3 tonnine hektarisaak, saame jĂ€lle kogu leivajahu kĂ€tte omakasvatatud rukkist. Suurimad rukkimĂŒĂŒjad toiduviljaks olid seltsi liikmed Estonia OÜ, Simuna Ivax OÜ, Kaarli TÜ, Luunja MĂ”is OÜ ja Heko PĂ”ld OÜ.

Rukki ostuhind oli madalam kui eelmisel aastal. Tartu Mill varus 2013. aastal toidurukist pea 30 tuhat tonni. Eestist 13 tuhat tonni ja ĂŒlejÀÀnud PĂ”hja-LĂ€tist. Toodetud rukkijahust mĂŒĂŒdi Eesti leivatööstustele pool ning teise poole ostsid Soome ja LĂ€ti leivatootjad. VĂ”rreldes 2012. aastaga ostsid Eesti leivatootjad rukkijahu 4% vĂ€hem. VĂ€henes ka kaubandusvĂ”rgust ostetud ja koduleiva kĂŒpsetamiseks mĂ”eldud rukkijahu kogus. Seega rukkileiva vÀÀrtuste reklaam meie seltsi tegevuses ei tohi vĂ€heneda, seda peab kĂ”ikjal tĂ”hustama.

Rukki kĂ”rgete saakide saamiseks on edu taganud vabariiklik viljelusvĂ”istlus, mida koos teadlastega korraldab Baltic Agro. Möödunud aasta kĂ”rgeid nĂ€itajaid andnud hĂŒbriidsordid sel aastal kehva talve tĂ”ttu esile ei pÀÀsenud. VĂ”itsid Eesti sordid 'Elvi' ja 'Sangaste'. Parimad olid 'Elvit' kasvatanud Setra MĂ”is OÜ 6 t/ha ja KĂ”ljala POÜ 5,4 t/ha. Kokku oli rukkikasvatajaid 2013. aastal 500.

'Sangaste' rukkisordi kasvatamisel on saavutatud stabiilsus. Kui 2012. aastal kasvatas 'Sangaste' rukist 48 kasvatajat 1102 hektaril, siis kehvemal 2013. aastal 57 kasvatajat 1016 hektaril. Suurema pinnaga 'Sangaste' rukki kasvatajad on Otsa talu ja OÜ Otsa MĂ”is.

TĂ”usuteel on maherukki kasvatajate arv ja saadav viljakogus. Kui varasematel aastatel olid pĂ”hiliselt maherukki ostjad vĂ€listarbijad, siis nĂŒĂŒd on meil ka suur maherukki tarbija Rakvere piiritusetehas. See on suur pluss meie maherukki kasvatajatele.

TĂ€nuvÀÀrset tööd tehakse talirukki sordiaretuses ja rukki eri sortide katsetamisel. Eesti Taimekasvatuse Instituudi mitme aasta koostööprojekt pĂ”llumajandustootjatega erinevates Eesti mullastiku- ja kliimaoludes 11 talirukki sordiga nĂ€itas, et parima talvekindlusega, suurema saagi ning parima kvaliteediga on Eesti populatsioonsordid 'Elvi' ja 'Sangaste' ning hĂŒbriidsort 'Helltop'. Ka maheviljelusse paremini sobivad sordid on 'Elvi' ja 'Sangaste'. Katseandmed nĂ€itavad, et Eestis aretatud rukkisordid ei jĂ€ta kasvatajat ilma saagita ka kehvades ilmastikutingimustes.

 

II Eestimaine rukkileib kui rahvustoit - selle tarbimise propageerimine

 

Igale maitsele leiva kĂŒpsetamisega on meie leivatehased hĂ€sti hakkama saanud. Valik on mitmekesine. Poeriiulitelt leiab laua, rĂ€nnu, koorik-, taskuleibasid. Paljudes kodudes kĂŒpsetatakse erinevate lisanditega maitsvaid leibasid. Selleks ostetakse kauplustest pea 400 tonni rukkijahu. MĂ”ne koduleivakĂŒpsetaja retsept on saanud kuulsaks ka Leiburi leivasortide kaudu. See on rikastanud meie leivalauda ja hoidnud leiva tarbimist tervisliku toitumise piirides.

 

III Rukkileib kui tervise varaait

 

Niimoodi tĂ”lgendas rukkileiba professor Mihkel Zilmer. See on Eesti Rukki Seltsi loosung. Seltsi ĂŒritustel ja tegevuses on seatud ideaaliks, et iga inimene sööks hea tervise tagamiseks pĂ€evas vĂ€hemalt 200 grammi rukkileiba.

 

IV Rukkikasvatusele ja rukkitoodetel soodne majanduskeskkond

 

Rukkikasvatuse tasuvust mĂ”jutab kĂ”ige enam sĂŒgisene ja talvine ilmastik. 2013. aasta ebasobiv ilm rukki kasvuks oli see, mis pĂ”hjustas madala saagikuse ja vĂ€ikese kogusaagi. Osa pĂ”lde tuli kevadel ĂŒmber kĂŒnda. KĂŒnni alla lĂ€ksid ikka pĂ”hiliselt vĂ€lismaised sordid, millest loodeti head saaki, kuid need ei ole meie tingimustes nii ilmastikukindlad. Samas Eesti sordid 'Elvi' ja 'Sangaste' andsid stabiilse saagi. Ilmastikukahju aitab nĂŒĂŒd vĂ€hendada taas tööle hakanud piiritusetööstus. Rukis ei ole tĂ€napĂ€eval „kullaauk" kuid arukal kasvatamisel ei too ta ka kahjumit, sest aitab tĂ”rjuda umbrohtusid ja sĂ€ilitada maaviljeluskultuuri. Rukis, aga eriti 'Sangaste' rukkisort on hea maheviljeluskultuur. Mahevilja kasvatus laieneb ja moodustab pea kĂŒmnendiku meie rukki kasvupinnast. See vĂ”imaldab suurendada ka rukki eksporti.

 

V Rukis, rukkilill ja rukkileib kui rahvussĂŒmbolid. Seltsi osa nende vÀÀrtustamisel

 

Eesti Rukki Selts korraldas 2013. aastal 5 suurĂŒritust, kus vÀÀrtustati rukist, rukkileiba, rukkikasvatajaid ja „rukkikrahv" Bergi. 15. veebruaril austati Sangastes krahv Bergi ning tehti kokkuvĂ”tteid meie rukkikasvatusest 2012. aastal. 26. aprillil korraldati Eesti PĂ”llumajandusmuuseumis Eesti Rukki PĂ€ev, kus konverentsil arutati teemal „Meie Eesti rukki atlas-kaart, mida ta meile nĂ€itab". TĂ”deti, et kĂ”ige suuremad rukki kasvupinnad on viimasel kuuel aastal olnud Tarvastu, TĂŒri, Tartu ja Laekvere vallas. 6. juunil toimus VĂ€ike-Maarjas Äntul Eesti Rukkikuninga PĂ€ev. Kutsutud rukkikasvatajad tutvusid kuninga rukkipĂ”ldudega ja arutlesid rukkikasvatuse tuleviku ĂŒle. 17. augustil osaleti Eesti PĂ”llumajandusmuuseumis rukkimaarjapĂ€eval. 28. augustil korraldati VÀÀtsal jĂ€rjekordne RukkikĂŒlvaja auhinna pĂ€ev. RukkikĂŒlvaja pronkskuju sai Jaanus Marrandi Estonia OÜ-st, kus eelmisel aastal oli rukist kĂŒlvatud 618 hektarile ja toiduviljaks mĂŒĂŒdi rukist ĂŒle 2000 tonni. Aasta RukkirÀÀgu kultuuriauhind otsustati anda elupĂ”lisele ajakirjanikule Nasta Pinole raamatu „Seal kus rukkivĂ€li" eest. Esmakordselt tunnustas selts ka ajakirjanikke, kes oma kirjutistes enam propageerivad rukist ja rukkikasvatajaid. Rukkivihu auhinna teenis 2013. aastal Heiki Raudla kirjutise „Rukis sobib nii toiduks kui allapanuks" eest.

Meie rukkikultuuri selgrooks peaks saama 2012. aastal vĂ€lja kuulutatud „Eesti Rukkitee", mis hĂ”lmab paiku, kus kajastub Eesti rukki ajalugu, rahvakultuur, rukkiaretus ja kasvatus. Seltsi ĂŒlesandeks jÀÀbki koos teistega selle arendamine ja tutvustamine kogu rahvale, aga esmajĂ€rjekorras noortele.

 

VI Eesti Rukki Seltsi rahvusvaheline tegevus

 

„Eesti Rukkitee" projekti arendamisel oleme enam keskendumas rukki, rukkitoodete ja rukkitoidu tutvustamisele rahvusvahelises ulatuses. Meie eesmĂ€rgiks on saada projektitoetust BrĂŒsselist, laiendada oma tegevust vĂ€ljapoole Euroopa Liitu (Venemaa, TĂŒrgi, Ć veits), osaleda maailmanĂ€itusel EXPOI 2015 ja teha pingutusi, et FAO kuulutaks vĂ€lja Rukki Aasta.

Saksamaal J. KĂŒhni Ülikoolis testib Dr Bernd Hackauf rukki lĂŒhikĂ”rrelisi aretisi, et luua nende baasi ĂŒhtlikud lĂŒhikĂ”rrelised populatsioonid, mille kĂ”rre pikkuse mÀÀrab dominantne geen. Selle materjaliga oleks vĂ”imalik aretada praegustest sortidest ('Sangaste', 'Elvi', 'Vambo', 'Tulvi') oluliselt lĂŒhema kĂ”rrepikkusega (90-100 cm) sorte. Kindlasti paraneks seisukindlus ja sellega kaasnevalt ka tera kvaliteet. Valgevene TA teaduskeskus viib koos Eesti Taimekasvatuse Instituudiga lĂ€bi talirukkisortide- ja aretiste pĂ”ldkatseid ning laboratoorseid analĂŒĂŒse. Valgevene teadlastele ja talirukkiaretajatele Eroma Urbnanile ja Konstatnin MelnitĆĄukile on Eesti Rukki Seltsi vahendusel antud vĂ€lja Schengeni viisad, et hĂ”lbustada nende osalemist seltsi poolt korraldatavatel rahvusvahelistel ĂŒritustel nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu riikides. Oleme pidanud kirjavahetust TĂŒrgiga sealsete rukkisortide ja kohalike populatsioonide katsetamise vĂ”imalikkusest Eestis.

2013-2018 rahvusvaheline projekt: "Integreeritud lĂ€henemine Euroopas inimtoiduks tarvitatavate vĂ€hemlevinud teraviljade geneetilise baasi mitmekesistamiseks, stressitaluvuse suurendamiseks, agrotehnika parandamiseks ja toitevÀÀrtuse ning töötlemiskvaliteedi tĂ”stmiseks", milles osalevad 16 erinevat teadusasutust 10 Euroopa riigist. Projekti lĂŒhinimetus: "Tervislikud vĂ€hemlevinud teraviljad", st. rukis, kaer, speltanisu, ĂŒhe- ja kaheteranisu. Projekti peamine eesmĂ€rk: vĂ€hemlevinud teraviljade kasvatamise ja tarbimise suurendamine Euroopas. Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) osa selles projektis on talirukki erinevate sortide ja genotĂŒĂŒpide paljundamine ning fenotĂŒpiseerimine, agrotehnilised katsed (nii tava- kui ka maheviljeluses) ja kvaliteediuuringud.

27. juunil toimus Eesti PĂ”llumajandusmuuseumis rahvusvaheline AIMA konverents  „PĂ”llumajanduse ja maaelu muuseumid kui maakultuuripĂ€randi sĂ€ilitajad ning nende roll rahvusvahelise turismi arendamisel", mille raames  Vahur Kukk juhatas töörĂŒhma „Rukis ja traditsiooniline rukkileib meie toidulaual" sessiooni. Ettekandeid esitasid rukki spetsialistid Prantsusmaalt, Valgevenest, LĂ€tist ja Eestist.

12. septembril tutvustati Eestis resideerivate saatkondade suursaadikutele ja töötajatele Eesti Taimekasvatuse Instituudis JÔgeval rajatud rahurukki pÔldu.

Koostöös pÔllumajandusministeeriumi vÀlissuhete osakonnaga, mida juhib Ruve Ơank, teeb selts ettevalmistusi osalemiseks maailmanÀitusel EXPO 2015 Milanos.

Plaanis on osalemine Eesti-Vene programmi 2014-2020 ettevalmistava töörĂŒhma nĂ”upidamistel ja konverentsil St. Peterburgis. EesmĂ€rgiks on kaasata ĂŒhistegevusse N. I. Vavilovi nimelise Instituudi rukkiaretajaid ja teadureid.

 

VII Seltsi majandustegevusest

 

Eesti Rukki Selts lĂ€htub oma majandustegevuses tulust, mis laekub liikmemaksudest. Planeerime, et liikmemaksudest laekub aastas ligikaudu 3400 eurot. Seltsi fĂŒĂŒsilisest liikmetest tasub pool 5 eurot ja teine pool 10 eurot. Juriidiliste liikmete pĂ”hiosa tasub 100 eurot ning kaks suuremat firmat 300 eurot aastas. Liikmemaksudest laekuvast rahast saame tasuda pĂ”hiliselt seltsi siseorganisatsioonilise tegevuse eest. Suuremate ĂŒrituste korraldamiseks peab leidma lisaraha. 2013. aastal suuremaid ĂŒritusi kavandatud ei olnud.

Vastavalt 2013. aastaks kinnitatud eelarvele on raha kasutamine jĂ€rgmine. Seltsi majandus- ja transpordikuludeks planeeriti 3000 eurot, kulutati 2297,5 eurot. Kutsete ja reklaami kuludeks planeeriti 1000 eurot, kulutati 1215,6 eurot. Kulud töötasule koos sotsiaalmaksuga 500 eurot (raamatupidamisteenus), kulutati 500 eurot. Kokku kulutati 4013 eurot, mis on 89% planeeritud eelarvest. 2013. aastal jĂ€i liikmemaksu vĂ”lglaseks 60 fĂŒĂŒsilist isikut ja 2 juriidilist isikut.

 

TĂ€psem ĂŒlevaade majandustegevusest Eesti Rukki Seltsi bilansis.

Eesti Rukki Selts tegutseb 2014. aastal edukalt edasi.

 

Eesti Rukki Seltsi volikogu ja juhatus.

 

Bilanss
VARAD 31.12.2013 31.12.2012
Raha 3 785 5 798
Muud lĂŒhiajalised nĂ”uded 0 1
VARAD KOKKU 3 785 5 799
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL    
   MaksuvÔlad 0 1 315
   Muud vÔlad 0 40
Kokku lĂŒhiajalised kohustused 0 1 355
   Eelmiste perioodide tulem 4 444 1 653
   Aruandeperioodi tulem -659 2 791
Kokku netovara 3 785 4 444
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 3 785 5 799
Tulude ja kulude aruanne
Tulud 2013 2012
Liikmetelt saadud tasud    
   Liikmemaksud 3 344 3 739
Annetused ja toetused    
   Sihtotstarbelised annetused ja toetused 10 8 850
Tulu ettevÔtlusest    
   toodete ja kaupade mĂŒĂŒk   0
Finantstulud    
    Intressi-ja finantstulud   1
Tulud kokku 3 354 12 590
Kulud
Mitmesugused tegevuskulud    
    TööjÔu kulud 500 500
    Kaubad, materjal   0
    Muud tegevuskulud 3 273 3 674
Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide kulud    
    Jagatud annetused ja toetused   1 000
     TööjÔu kulud   2 528
    Muud kulud 240 2 097
Kulud kokku 4 013 9 799
Tulem (tulud-kulud) -659 2 791

 

Rahavoogude aruanne
  2013 2012
Rahavood pÔhitegevusest
Liikmemaksud 3 344 3 739
Sihtotstarbelised projektid 10 8 850
Toodete mĂŒĂŒgist 0
Intressid 1 4
Projektide kuludeks -240 -5 625
Tegevuskuludeks -3 773 -4 174
VÔlgnevuste muutus -1 355 1 355
Rahavood kokku -2 013 4 149
Raha perioodi algusel 5 798 1 649
Raha muutus -2 013 4 149
Raha perioodi lÔpus 3 785 5 798
Netovara muutuste aruanne
Akumuleeritud tulem Kokku netovara
31.12.2011 1 653 1 653
Aruandeaasta tulem 2 791 2 791
31.12.2012 4 444 4 444
Aruandeaasta tulem -659 -659
31.12.2013 3 785 3 785

 

Juhatuse deklaratsioon ja allkirjad 2013.aasta majandusaasta aruandele


Eesti Rukki Seltsi juhatus deklareerib oma vastutust raamatupidamise aastaaruande
koostamise eest ja kinnitab, et:
€ raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspÔhimÔtted on
vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga;
€ raamatupidamise aastaaruanne kajastab Ôigesti ja Ôiglaselt Eesti Rukki Seltsi
finantsseisundit ja rahavoogusid;
€ kÔik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud aruande valmimise kuupÀevani,
on raamatupidamise aastaaruandes nÔuetekohaselt arvesse vÔetud ja esitatud;
€ Eesti Rukki Selts on jÀtkuvalt tegutsev.

 

KĂ€esolev majandusaasta aruanne on kinnitatud liikmete ĂŒldkoosolekul

11.04.2014

 

Juhatuse liikmed

Leonhard Puksa
Enn AnupÔld
Ellen PĂ€rn
Arno Kangur
Margus Ameerikas