en ru fi de
Esileht > Tegevused > Aasta 2013

Aasta 2013

 

2013. aasta majandusaasta aruanne

 

Eesti Rukki Seltsi juhatus ja volikogu tegutses 2013. aastal l√§htudes seltsi p√Ķhikirja n√Ķuetest ning 2013. aastaks kinnitatud tegevuskavast. Toimus kaks volikogu ja juhatuse √ľhisistungit. 31. oktoobril 2013. aastal toimunud volikogu koosolekul tehti kokkuv√Ķte aasta tegevusest ning kinnitati seltsi eelarve 2014. aastaks.

Aastavahetusel oli seltsil 124 f√ľ√ľsilist ja 23 juriidilist liiget.

L√§htudes seltsi tegevuse p√Ķhisuundadest, anname allj√§rgnevalt √ľlevaate 2013. aasta tegevusest.

 

I  Rukkikasvatus ja tegevus rukkikasvatajatega

 

Eesti Rukki Seltsi tegevuse p√Ķhieesm√§rk on rukkikasvatuse toetamine ning rukkikasvatajate innustamine, et katta omakasvatatud rukkiga meie maa vajadused. Selleks on vaja saada v√§hemalt 30 tuhande tonnine rukkisaak aastas.¬† Niisugust kogusaaki oleme¬† viimasel 10 aastal saavutanud ainult viiel aastal. Rukki kogusaagid on k√Ķikunud 18 tuhandest tonnist kuni 65 tuhande tonnini. Saagikus on j√§√§nud 1,8 tonni ja 3,6 tonni vahele. Saagikust m√Ķjutab tugevasti talv, rukki kvaliteeti koristusaeg. 2013. aasta talv ei olnud rukkile soodne, sest oli tavap√§rasest pikem ja lumerohkem. Kuna 2012. aasta s√ľgis oli v√§ga vihmane, j√§i taliviljadel l√§bimata s√ľgisene karastusperiood. Lumi sadas k√ľlmumata mullale ning p√Ķlde kattis kogu talve enam kui 30 cm paksune lumekiht. Mullapinnal, paksu lumekatte all p√ľsis temperatuur 0¬įC¬† l√§hedal. J√§tkus toitainete kulutamine ja taimed v√§ljusid kevadel lume alt n√Ķrkadena ja ka haigetena. Paremini pidasid vastu meie esisordid 'Elvi' ja 'Sangaste', kehvemini ‚Äěeurosordid". P√Ķhiliselt ilmastiku t√Ķttu k√ľlvati talirukist ainult 11,5 tuhandele hektarile ja saadi viimase 10 aasta madalam saak 1,89 tonni hektarilt ning kogusaak 21,7 tuhat tonni. 2013. aasta s√ľgisel k√ľlvati 11.8 tuhandele hektarile ning kui saadakse k√§esoleval aastal normaalne 3 tonnine hektarisaak, saame j√§lle kogu leivajahu k√§tte omakasvatatud rukkist. Suurimad rukkim√ľ√ľjad toiduviljaks olid seltsi liikmed Estonia O√ú, Simuna Ivax O√ú, Kaarli T√ú, Luunja M√Ķis O√ú ja Heko P√Ķld O√ú.

Rukki ostuhind oli madalam kui eelmisel aastal. Tartu Mill varus 2013. aastal toidurukist pea 30¬†tuhat tonni. Eestist 13 tuhat tonni ja √ľlej√§√§nud P√Ķhja-L√§tist. Toodetud rukkijahust m√ľ√ľdi Eesti leivat√∂√∂stustele pool ning teise poole ostsid Soome ja L√§ti leivatootjad. V√Ķrreldes 2012. aastaga ostsid Eesti leivatootjad rukkijahu 4% v√§hem. V√§henes ka kaubandusv√Ķrgust ostetud ja koduleiva k√ľpsetamiseks m√Ķeldud rukkijahu kogus. Seega rukkileiva v√§√§rtuste reklaam meie seltsi tegevuses ei tohi v√§heneda, seda peab k√Ķikjal t√Ķhustama.

Rukki k√Ķrgete saakide saamiseks on edu taganud vabariiklik viljelusv√Ķistlus, mida koos teadlastega korraldab Baltic Agro. M√∂√∂dunud aasta k√Ķrgeid n√§itajaid andnud h√ľbriidsordid sel aastal kehva talve t√Ķttu esile ei p√§√§senud. V√Ķitsid Eesti sordid 'Elvi' ja 'Sangaste'. Parimad olid 'Elvit' kasvatanud Setra M√Ķis O√ú 6 t/ha ja K√Ķljala PO√ú 5,4 t/ha. Kokku oli rukkikasvatajaid 2013. aastal 500.

'Sangaste' rukkisordi kasvatamisel on saavutatud stabiilsus. Kui 2012. aastal kasvatas 'Sangaste' rukist 48 kasvatajat 1102 hektaril, siis kehvemal 2013. aastal 57 kasvatajat 1016 hektaril. Suurema pinnaga 'Sangaste' rukki kasvatajad on Otsa talu ja O√ú Otsa M√Ķis.

T√Ķusuteel on maherukki kasvatajate arv ja saadav viljakogus. Kui varasematel aastatel olid p√Ķhiliselt maherukki ostjad v√§listarbijad, siis n√ľ√ľd on meil ka suur maherukki tarbija Rakvere piiritusetehas. See on suur pluss meie maherukki kasvatajatele.

T√§nuv√§√§rset t√∂√∂d tehakse talirukki sordiaretuses ja rukki eri sortide katsetamisel. Eesti Taimekasvatuse Instituudi mitme aasta koost√∂√∂projekt p√Ķllumajandustootjatega erinevates Eesti mullastiku- ja kliimaoludes 11 talirukki sordiga n√§itas, et parima talvekindlusega, suurema saagi ning parima kvaliteediga on Eesti populatsioonsordid 'Elvi' ja 'Sangaste' ning h√ľbriidsort 'Helltop'. Ka maheviljelusse paremini sobivad sordid on 'Elvi' ja 'Sangaste'. Katseandmed n√§itavad, et Eestis aretatud rukkisordid ei j√§ta kasvatajat ilma saagita ka kehvades ilmastikutingimustes.

 

II Eestimaine rukkileib kui rahvustoit - selle tarbimise propageerimine

 

Igale maitsele leiva k√ľpsetamisega on meie leivatehased h√§sti hakkama saanud. Valik on mitmekesine. Poeriiulitelt leiab laua, r√§nnu, koorik-, taskuleibasid. Paljudes kodudes k√ľpsetatakse erinevate lisanditega maitsvaid leibasid. Selleks ostetakse kauplustest pea 400 tonni rukkijahu. M√Ķne koduleivak√ľpsetaja retsept on saanud kuulsaks ka Leiburi leivasortide kaudu. See on rikastanud meie leivalauda ja hoidnud leiva tarbimist tervisliku toitumise piirides.

 

III Rukkileib kui tervise varaait

 

Niimoodi t√Ķlgendas rukkileiba professor Mihkel Zilmer. See on Eesti Rukki Seltsi loosung. Seltsi √ľritustel ja tegevuses on seatud ideaaliks, et iga inimene s√∂√∂ks hea tervise tagamiseks p√§evas v√§hemalt 200 grammi rukkileiba.

 

IV Rukkikasvatusele ja rukkitoodetel soodne majanduskeskkond

 

Rukkikasvatuse tasuvust m√Ķjutab k√Ķige enam s√ľgisene ja talvine ilmastik. 2013. aasta ebasobiv ilm rukki kasvuks oli see, mis p√Ķhjustas madala saagikuse ja v√§ikese kogusaagi. Osa p√Ķlde tuli kevadel √ľmber k√ľnda. K√ľnni alla l√§ksid ikka p√Ķhiliselt v√§lismaised sordid, millest loodeti head saaki, kuid need ei ole meie tingimustes nii ilmastikukindlad. Samas Eesti sordid 'Elvi' ja 'Sangaste' andsid stabiilse saagi. Ilmastikukahju aitab n√ľ√ľd v√§hendada taas t√∂√∂le hakanud piirituset√∂√∂stus. Rukis ei ole t√§nap√§eval ‚Äěkullaauk" kuid arukal kasvatamisel ei too ta ka kahjumit, sest aitab t√Ķrjuda umbrohtusid ja s√§ilitada maaviljeluskultuuri. Rukis, aga eriti 'Sangaste' rukkisort on hea maheviljeluskultuur. Mahevilja kasvatus laieneb ja moodustab pea k√ľmnendiku meie rukki kasvupinnast. See v√Ķimaldab suurendada ka rukki eksporti.

 

V¬†Rukis, rukkilill ja rukkileib kui rahvuss√ľmbolid. Seltsi osa nende v√§√§rtustamisel

 

Eesti Rukki Selts korraldas 2013. aastal 5 suur√ľritust, kus v√§√§rtustati rukist, rukkileiba, rukkikasvatajaid ja ‚Äěrukkikrahv" Bergi. 15. veebruaril austati Sangastes krahv Bergi ning tehti kokkuv√Ķtteid meie rukkikasvatusest 2012. aastal. 26. aprillil korraldati Eesti P√Ķllumajandusmuuseumis Eesti Rukki P√§ev, kus konverentsil arutati teemal ‚ÄěMeie Eesti rukki atlas-kaart, mida ta meile n√§itab". T√Ķdeti, et k√Ķige suuremad rukki kasvupinnad on viimasel kuuel aastal olnud Tarvastu, T√ľri, Tartu ja Laekvere vallas. 6. juunil toimus V√§ike-Maarjas √Ąntul Eesti Rukkikuninga P√§ev. Kutsutud rukkikasvatajad tutvusid kuninga rukkip√Ķldudega ja arutlesid rukkikasvatuse tuleviku √ľle. 17. augustil osaleti Eesti P√Ķllumajandusmuuseumis rukkimaarjap√§eval. 28. augustil korraldati V√§√§tsal j√§rjekordne Rukkik√ľlvaja auhinna p√§ev. Rukkik√ľlvaja pronkskuju sai Jaanus Marrandi Estonia O√ú-st, kus eelmisel aastal oli rukist k√ľlvatud 618 hektarile ja toiduviljaks m√ľ√ľdi rukist √ľle 2000 tonni. Aasta Rukkir√§√§gu kultuuriauhind otsustati anda elup√Ķlisele ajakirjanikule Nasta Pinole raamatu ‚ÄěSeal kus rukkiv√§li" eest. Esmakordselt tunnustas selts ka ajakirjanikke, kes oma kirjutistes enam propageerivad rukist ja rukkikasvatajaid. Rukkivihu auhinna teenis 2013. aastal Heiki Raudla kirjutise ‚ÄěRukis sobib nii toiduks kui allapanuks" eest.

Meie rukkikultuuri selgrooks peaks saama 2012. aastal v√§lja kuulutatud ‚ÄěEesti Rukkitee", mis h√Ķlmab paiku, kus kajastub Eesti rukki ajalugu, rahvakultuur, rukkiaretus ja kasvatus. Seltsi √ľlesandeks j√§√§bki koos teistega selle arendamine ja tutvustamine kogu rahvale, aga esmaj√§rjekorras noortele.

 

VI Eesti Rukki Seltsi rahvusvaheline tegevus

 

‚ÄěEesti Rukkitee" projekti arendamisel oleme enam keskendumas rukki, rukkitoodete ja rukkitoidu tutvustamisele rahvusvahelises ulatuses. Meie eesm√§rgiks on saada projektitoetust Br√ľsselist, laiendada oma tegevust v√§ljapoole Euroopa Liitu (Venemaa, T√ľrgi, ҆veits), osaleda maailman√§itusel EXPOI 2015 ja teha pingutusi, et FAO kuulutaks v√§lja Rukki Aasta.

Saksamaal J. K√ľhni √úlikoolis testib Dr Bernd Hackauf rukki l√ľhik√Ķrrelisi aretisi, et luua nende baasi √ľhtlikud l√ľhik√Ķrrelised populatsioonid, mille k√Ķrre pikkuse m√§√§rab dominantne geen. Selle materjaliga oleks v√Ķimalik aretada praegustest sortidest ('Sangaste', 'Elvi', 'Vambo', 'Tulvi') oluliselt l√ľhema k√Ķrrepikkusega (90-100 cm) sorte. Kindlasti paraneks seisukindlus ja sellega kaasnevalt ka tera kvaliteet. Valgevene TA teaduskeskus viib koos Eesti Taimekasvatuse Instituudiga l√§bi talirukkisortide- ja aretiste p√Ķldkatseid ning laboratoorseid anal√ľ√ľse. Valgevene teadlastele ja talirukkiaretajatele Eroma Urbnanile ja Konstatnin MelnitŇ°ukile on Eesti Rukki Seltsi vahendusel antud v√§lja Schengeni viisad, et h√Ķlbustada nende osalemist seltsi poolt korraldatavatel rahvusvahelistel √ľritustel nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu riikides. Oleme pidanud kirjavahetust T√ľrgiga sealsete rukkisortide ja kohalike populatsioonide katsetamise v√Ķimalikkusest Eestis.

2013-2018 rahvusvaheline projekt: "Integreeritud l√§henemine Euroopas inimtoiduks tarvitatavate v√§hemlevinud teraviljade geneetilise baasi mitmekesistamiseks, stressitaluvuse suurendamiseks, agrotehnika parandamiseks ja toitev√§√§rtuse ning t√∂√∂tlemiskvaliteedi t√Ķstmiseks", milles osalevad 16 erinevat teadusasutust 10 Euroopa riigist. Projekti l√ľhinimetus: "Tervislikud v√§hemlevinud teraviljad", st. rukis, kaer, speltanisu, √ľhe- ja kaheteranisu. Projekti peamine eesm√§rk: v√§hemlevinud teraviljade kasvatamise ja tarbimise suurendamine Euroopas. Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) osa selles projektis on talirukki erinevate sortide ja genot√ľ√ľpide paljundamine ning fenot√ľpiseerimine, agrotehnilised katsed (nii tava- kui ka maheviljeluses) ja kvaliteediuuringud.

27. juunil toimus Eesti P√Ķllumajandusmuuseumis rahvusvaheline AIMA konverents ¬†‚ÄěP√Ķllumajanduse ja maaelu muuseumid kui maakultuurip√§randi s√§ilitajad ning nende roll rahvusvahelise turismi arendamisel", mille¬†raames ¬†Vahur Kukk juhatas t√∂√∂r√ľhma ‚ÄěRukis ja traditsiooniline rukkileib meie toidulaual" sessiooni. Ettekandeid esitasid rukki spetsialistid Prantsusmaalt, Valgevenest, L√§tist ja Eestist.

12. septembril tutvustati Eestis resideerivate saatkondade suursaadikutele ja t√∂√∂tajatele Eesti Taimekasvatuse Instituudis J√Ķgeval rajatud rahurukki p√Ķldu.

Koost√∂√∂s p√Ķllumajandusministeeriumi v√§lissuhete osakonnaga, mida juhib Ruve ҆ank, teeb selts ettevalmistusi osalemiseks maailman√§itusel EXPO 2015 Milanos.

Plaanis on osalemine Eesti-Vene programmi 2014-2020 ettevalmistava t√∂√∂r√ľhma n√Ķupidamistel ja konverentsil St. Peterburgis. Eesm√§rgiks on kaasata √ľhistegevusse N. I. Vavilovi nimelise Instituudi rukkiaretajaid ja teadureid.

 

VII Seltsi majandustegevusest

 

Eesti Rukki Selts l√§htub oma majandustegevuses tulust, mis laekub liikmemaksudest. Planeerime, et liikmemaksudest laekub aastas ligikaudu 3400 eurot. Seltsi f√ľ√ľsilisest liikmetest tasub pool 5 eurot ja teine pool 10 eurot. Juriidiliste liikmete p√Ķhiosa tasub 100 eurot ning kaks suuremat firmat 300 eurot aastas. Liikmemaksudest laekuvast rahast saame tasuda p√Ķhiliselt seltsi siseorganisatsioonilise tegevuse eest. Suuremate √ľrituste korraldamiseks peab leidma lisaraha. 2013. aastal suuremaid √ľritusi kavandatud ei olnud.

Vastavalt 2013. aastaks kinnitatud eelarvele on raha kasutamine j√§rgmine. Seltsi majandus- ja transpordikuludeks planeeriti 3000 eurot, kulutati 2297,5 eurot. Kutsete ja reklaami kuludeks planeeriti 1000 eurot, kulutati 1215,6 eurot. Kulud t√∂√∂tasule koos sotsiaalmaksuga 500 eurot (raamatupidamisteenus), kulutati 500 eurot. Kokku kulutati 4013 eurot, mis on 89% planeeritud eelarvest. 2013. aastal j√§i liikmemaksu v√Ķlglaseks 60 f√ľ√ľsilist isikut ja 2 juriidilist isikut.

 

T√§psem √ľlevaade majandustegevusest Eesti Rukki Seltsi bilansis.

Eesti Rukki Selts tegutseb 2014. aastal edukalt edasi.

 

Eesti Rukki Seltsi volikogu ja juhatus.

 

Bilanss
VARAD 31.12.2013 31.12.2012
Raha 3 785 5 798
Muud l√ľhiajalised n√Ķuded 0 1
VARAD KOKKU 3 785 5 799
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL    
¬†¬† Maksuv√Ķlad 0 1 315
¬†¬† Muud v√Ķlad 0 40
Kokku l√ľhiajalised kohustused 0 1 355
   Eelmiste perioodide tulem 4 444 1 653
   Aruandeperioodi tulem -659 2 791
Kokku netovara 3 785 4 444
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 3 785 5 799
Tulude ja kulude aruanne
Tulud 2013 2012
Liikmetelt saadud tasud    
   Liikmemaksud 3 344 3 739
Annetused ja toetused    
   Sihtotstarbelised annetused ja toetused 10 8 850
Tulu ettev√Ķtlusest ¬† ¬†
¬†¬† toodete ja kaupade m√ľ√ľk ¬† 0
Finantstulud    
    Intressi-ja finantstulud   1
Tulud kokku 3 354 12 590
Kulud
Mitmesugused tegevuskulud    
¬†¬†¬† T√∂√∂j√Ķu kulud 500 500
    Kaubad, materjal   0
    Muud tegevuskulud 3 273 3 674
Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide kulud    
    Jagatud annetused ja toetused   1 000
¬†¬†¬†¬† T√∂√∂j√Ķu kulud ¬† 2 528
    Muud kulud 240 2 097
Kulud kokku 4 013 9 799
Tulem (tulud-kulud) -659 2 791

 

Rahavoogude aruanne
  2013 2012
Rahavood p√Ķhitegevusest
Liikmemaksud 3 344 3 739
Sihtotstarbelised projektid 10 8 850
Toodete m√ľ√ľgist 0
Intressid 1 4
Projektide kuludeks -240 -5 625
Tegevuskuludeks -3 773 -4 174
V√Ķlgnevuste muutus -1 355 1 355
Rahavood kokku -2 013 4 149
Raha perioodi algusel 5 798 1 649
Raha muutus -2 013 4 149
Raha perioodi l√Ķpus 3 785 5 798
Netovara muutuste aruanne
Akumuleeritud tulem Kokku netovara
31.12.2011 1 653 1 653
Aruandeaasta tulem 2 791 2 791
31.12.2012 4 444 4 444
Aruandeaasta tulem -659 -659
31.12.2013 3 785 3 785

 

Juhatuse deklaratsioon ja allkirjad 2013.aasta majandusaasta aruandele


Eesti Rukki Seltsi juhatus deklareerib oma vastutust raamatupidamise aastaaruande
koostamise eest ja kinnitab, et:
¬§ raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestusp√Ķhim√Ķtted on
vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga;
¬§ raamatupidamise aastaaruanne kajastab √Ķigesti ja √Ķiglaselt Eesti Rukki Seltsi
finantsseisundit ja rahavoogusid;
¬§ k√Ķik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud aruande valmimise kuup√§evani,
on raamatupidamise aastaaruandes n√Ķuetekohaselt arvesse v√Ķetud ja esitatud;
¤ Eesti Rukki Selts on jätkuvalt tegutsev.

 

K√§esolev majandusaasta aruanne on kinnitatud liikmete √ľldkoosolekul

11.04.2014

 

Juhatuse liikmed

Leonhard Puksa
Enn Anup√Ķld
Ellen Pärn
Arno Kangur
Margus Ameerikas