en fi ru de
Esileht > Tegevused > Aasta 2009

Aasta 2009

 

Eesti Rukki Seltsi juhatus ja volikogu tegutses 2009. aastal seltsi p√Ķhikirja n√Ķuete ja aastaks kavandatud tegevuste elluviimise nimel. Toimus kolm juhatuse ja volikogu √ľhiskoosolekut. V√Ķeti vastu tegevuskava aastateks 2009-2012 ning kinnitati √ľrituste kava 2010. aastaks.

 

Aastavahetusel oli seltsil 134 f√ľ√ľsilist ja 29 juriidilist liiget.

 

L√§htudes seltsi tegevuse t√∂√∂suundadest anname allj√§rgnevalt √ľlevaate 2009. aasta tegevusest.

 

I  Rukkikasvatus

Seltsi p√Ķhieesm√§rk on rukkikasvatuse toetamine ning kasvatajate innustamine, et katta omakasvatatud rukkiga Eestimaa vajadused. P√Ķhi√ľlesanne on saada v√§hemalt 30 tuhat tonni kvaliteetset toidurukist aastas.

Rukkikasvatus tegi √ľle hulga aja 2008. aastal edusamme. K√ľlvatud 21,4 tuhandelt hektarilt koguti 65,7 tuhat tonni rukist ehk 3076 kg igalt hektarilt. Kvaliteetset leivavilja saadi aga sellest pool, sest koristusperiood oli vihmane. Leivavilja kokkuostuhind oli 2139 krooni tonn. Vihm segas ka 2009. aasta saagiks tehtavat k√ľlvi. Siiski k√ľlvati 15 tuhat hektarit. 2009. aasta ei olnud teraviljakasvatusele soodne. Langes rukki saagikus, mis oli keskmiselt 2603 kg hektarilt. Kogusaagiks saadi 39,1 tuhat tonni. Rukkikasvatajate tuju aga langetas veelgi see, et rukki kokkuostuhind oli keskmiselt ainult 1186 krooni tonn. Ka teiste teraviljade hinnad olid seoses majanduskriisiga madalad. 2010. aasta saagiks k√ľlvati rukist siiski 15,8 tuhat hektarit. On lootust, et hea hektarisaagi puhul saame oma rukkileiva k√ľpsetada kodumaisest rukkist. Rukkikasvatuse teeb riskantseks ka see, et toidurukki kvaliteedile mittevastavat rukist polnud m√∂√∂dunud aastal kuhugi m√ľ√ľa. Piirituse tootja Rakvere tehas seisis pankrotiprotsessi t√Ķttu. On lootust, et Rakvere piiritusetehase uute omanike poolt hakatakse rukist piirituse tootmiseks uuesti tarnima.

Rukkikasvatus on endiselt populaarne Tartu, L√§√§ne-Viru, J√§rva ja Viljandimaal. Suurele k√ľlvipinnale on j√§√§nud truuks Simuna Ivax O√ú, Kaarli T√ú ja Tartu Agro AS.

2009. aastal selts rukkikasvatajatele eraldi √ľritusi ega teabep√§evi ei korraldanud. Kutsusime kasvatajaid osalema J√Ķgeva SAI p√Ķllu- ja Baltic Agro viljelusp√§evadele. Edaspidi tuleb seltsil rukki populariseerimiseks rohkem √§ra kasutada k√Ķiki teravilja kasvatamise ja kasutamisega seotud √ľritusi.

Eri teema seltsi tegevuses on 'Sangaste' rukki kasvatamise populariseerimine. Kuigi sordi kasvatamist toetatakse 500 krooniga hektari kohta, pole see kasvatamist hoogustanud. 2009. aastal kasvatati sertifitseeritud seemnega 'Sangaste' rukist ainult 361 hektaril. Toetust sai 9 kasvatajat. Loodame, et 2010. aasta suvel Sangastes läbiviidav 'Sangaste' rukki ja Eesti Rukki Seltsi juubelipäev innustab uusi rukkikasvatajaid enam 'Sangaste' rukist kasvatama. 'Sangaste' rukis on ideaalne maherukkisort. Masu on aga vähendanud ka tarbijate huvi mahetoodangu järele.

Pidevalt j√§tkub rukki aretust√∂√∂ J√Ķgeva Sordiaretuse Instituudis. Talirukki aretuse eesm√§rk on stabiilse ja k√Ķrge saagikusega talve-, seisu- ja haiguskindlate ning stabiilse bioloogilise v√§√§rtusega sortide aretamine. Parim sort on 'Elvi', mida kasvatatakse edukalt ka Soomes. Pikaajalise t√∂√∂ tulemusena on J√Ķgeval loodud ka l√ľhik√Ķrrelise rukki populatsioon.

Rukkikasvatust ergutab kindlasti see, et koostöös elektrijaamadega soovitakse 2012. aastal Narvas käivitada bioetanoolitehas. Rukis on etanooli tootmiseks ideaalne tooraine.

 


II  Eestimaine rukkileib kui rahvustoit - selle tarbimise propageerimine

 

Rukkileibade valiku rohkus on meie kauplustes saavutamas maksimumi. V√Ķibolla, et leiba on igale maitsele. Probleem on ikka selles, et me s√∂√∂me leiba v√§hem kui normaalne s√∂√∂mine n√Ķuab. Tervislik on s√ľ√ľa p√§evas 200 grammi rukkileiba p√§evas, aga me s√∂√∂me alla 100 grammi. Rukkileib on lisaks k√Ķrgele toitv√§√§rtusele √ľks odavamaid toiduaineid. Keskmiselt kulutab iga eestimaalane leiva ostmisele¬†aastas¬†ainult 500 krooni.

On tore, et on edukalt k√§ivitunud leivaprogrammid koolilastele. Leivaliidu koolileib ja Eesti P√Ķllumajandusmuuseumi aastaringne leivaprogramm on suurendanud¬† leiva s√∂√∂miharjumusi.

M√∂√∂dunud aastal suurenes rukkileibade k√ľpsetamine kodus. Sellele on andnud hoogu rukkileiva valmistamise kursused p√Ķllumajandusmuuseumi juures ja mujal ning ka rukkijahu m√ľ√ľgile tulek kauplustesse. M√∂√∂dunud aastal osteti kauplustest √ľle 100 tonni rukkijahu. N√Ķudlus aga aina kasvab.

Rukkikasvatusele ei m√Ķju h√§sti osa leivatehaste √ľksk√Ķiksus kodumaise rukkijahu suhtes. Ainult kaks leivatootjat on taotlenud kodumaise tooraine tunnusm√§rki ‚ÄěP√§√§sukese m√§rki" oma leivatoodetele. Seda on v√Ķimalik muuta ainult tarbijate n√Ķudluse kaudu, s. o s√∂√∂me ainult kodumaisest rukkist valmistatud rukkileiba.

 

III  Rukkileib kui tervise varaait


Niisuguse t√Ķlgendusega saab rukkileiba edukalt propageerida. Rukkileib on tervele inimesele ideaalne toiduaine. Isegi toitudes ainult leivast v√Ķib inimene kaua elada. Selts on p√ľ√ľdnud ja p√ľ√ľab edaspidigi koos meditsiini- ja toitumisspetsialistidega propageerida rukkileiba kui s√ľdamehaiguste ning v√§hkt√Ķve riski ning √ľlekaalulisust v√§hendavat toiduainet.

 

IV  Rukkikasvatusele ja rukkitoodetele soodne majanduskeskkond


Saavutada soodne majanduskeskkond, t√§hendab toota kasumlikult. Rukki kasvatamine ei ole mitmeid aastaid olnud kasumlik. Kasumlik on olnud rukkijahu¬† ja ka leivatootmine. Jahu ja leib on olnud p√Ķhiliselt siseturu kaup, aga teravili on m√Ķjutatud v√§listuru poolt. Turu m√Ķjutajaks saab olla ainult tarbija. Tarbija n√Ķudmine, et ostan ainult kodumaisest rukkist tehtud leiba, viina v√Ķi muid rukkitooteid. Ainult see muudab tootjate k√§itumist, sest tarbija on kuningas.

 

V¬† Rukis, rukkilill ja rukkileib kui rahvuss√ľmbolid, seltsi osa selle v√§√§rtustamisel

 

Eesti Rukki Selts on oma √ľritustel igati p√ľ√ľdnud v√§√§rtustada meie rahvuss√ľmboleid. M√∂√∂dunud aastal viidi l√§bi konverents ‚ÄěRukis, rahvuslill ja rukkileib eesti rahva kultuurip√§randis". Ettekannetega esinesid Eino Pedanik¬† kultuuriministeeriumist, Anu Raud Eesti Kunstiakadeemiast, Ell Vahtram√§e ja Ellen P√§rn p√Ķllumajandusmuuseumist ning seltsi juhid Vahur Kukk, Ester ҆ank, Arnold Kimber jt.

Traditsiooniks on saamas Rukki Kuninga p√§eva l√§biviimine V√§ike-Marjas. Seekord toimus see 13. juunil m√Ķttetalgutena. Arutati ja t√§psustati kolme aasta tegevuskava.

Eesti rukki propageerimisp√§evadena tuleb k√§sitleda ka Eesti Rukki Kuninga ja seltsi liikmete k√ľlask√§iku Soome Vabariigi Marttila valda, kus osaleti valla 600. aasta juubeli√ľritusel. Propageeriti 'Sangaste' rukist ja kaasav√Ķetud Leiburi rukkileiba. Rukkikuninga s√Ķnav√Ķtt ja Voldemar Kuslapi laulud v√Ķeti v√§ga h√§sti vastu.

Aasta t√§htsamaks √ľrituseks kodumaise rukki ja koduleiva propageerimisel on saanud rukkimaarjap√§ev, mida korraldame koos p√Ķllumajandusmuuseumiga. Keskseks s√ľndmuseks on kujunemas Rukkikuninga s√Ķnav√Ķtt ning rukkir√ľ√ľtlite aruanded. M√∂√∂dunud aastal esinesid kuningale laulu- ja luulep√Ķimikuga ‚ÄěRukkimemmed". Rukkikuninga ja rukkir√ľ√ľtlite √ľmber toimuvad rituaalid aitavad kaasa rukki propageerimisele ning selle v√§√§rtustamisele.

Rukki, rukkilille ja rukkileiva v√§√§rtustamiseks meie rahvuskultuuris on m√Ķeldud ka seltsi poolt v√§lja antav ‚ÄěRukkir√§√§gu kultuuriauhind", mille 2009. aastal p√§lvis Mati Narusk dokumentaalfilmide ‚ÄěRukkimaarjap√§ev, ‚ÄěRukkikuningas" ja ‚ÄěEesti rukis - eesti leib" eest. Mati Naruski filmides on j√§√§dvustatud seltsi elav ajalugu. Ka meie Rukkikuninga k√ľlask√§ik Soome on Mati Naruski poolt filmilinti v√Ķetud.

Heaks rukkileiba propageerivaks √ľrituseks on kujunenud leivan√§dal koolides ning l√Ķikust√§nup√ľha korraldamine p√Ķllumajandusmuuseumis. Selts on innukalt neid ettev√Ķtmisi toetanud ning tegijaid austanud.

 

Eesti Rukki Seltsi majandustegevusest

 

Eesti Rukki Selts 2009. aasta √ľrituste l√§biviimiseks toetusi ei saanud. Liikmemaksudest laekus 44¬†250 krooni, mis on v√§hem kui 2008. aastal. Liikmemaksu v√Ķlglasteks j√§i 6 juriidilist ja 58 f√ľ√ľsilist isikut. On lootust, et aastakoosolekuks likvideerib suurem osa liikmeid oma v√Ķlad. √úrituste l√§biviimisel on suureks toeks olnud Eesti P√Ķllumajandusmuuseum, Sangaste vallavalitsus, Tartu Veski, Baltic Agro ja AS Leibur.

 

Eesti Rukki Selts tegutseb oma juubeliaastal 2010 edukalt edasi.

 

Eesti Rukki Seltsi volikogu ja juhatus

 

 

Bilanss




VARAD 31.12.2009 31.12.2008
Raha 28 213
71 637
Muud l√ľhiajalised n√Ķuded 106 199
VARAD KOKKU 28 319
71 836



KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL    
Maksuv√Ķlad 913 892
Eelmiste perioodide tulem 70 944
106 104
Aruandeperioodi tulem -43 538
-35 160
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 28 319
71 836









Tulude ja kulude aruanne




Tulud 2009 2008
Liikmetelt saadud tasud    
   Liikmemaksud 44 250
59 500
Annetused ja toetused    
   Sihtotstarbelised annetused ja toetused 6 000
50 900
Tulu ettev√Ķtlusest ¬† ¬†
¬†¬† toodete ja kaupade m√ľ√ľk 600 180
   reklaamist    
Finantstulud    
    Intressi-ja finantstulud 106 199
Tulud kokku 50 956
110 779



Kulud

Mitmesugused tegevuskulud    
¬†¬†¬† T√∂√∂j√Ķu kulud 40 165
0
    Kaubad, materjal 2 321 0
    Muud tegevuskulud 46 008
9 297
Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide kulud    
    Jagatud annetused ja toetused 1 000
¬†¬†¬†¬† T√∂√∂j√Ķu kulud 39 994
    Muud kulud 6 000 95 648
Kulud kokku 94 494
145 939
Tulem (tulud-kulud) -43 538

-35 160

 

 

 

Rahavoogude aruanne






  2009 2008
Rahavood p√Ķhitegevusest

Liikmemaksud 44 250
59 500
Sihtotstarbelised projektid 6 000 50 900
Toodete m√ľ√ľgist 600 180
Intressid 199 226
Projektide kuludeks -94 494
-145 939
Tegevuskuludeks
V√Ķlgnevuste muutus 21 892
Rahavood kokku -43 424
-34 241



Raha perioodi algusel 71 637
105 878
Raha muutus -43 424
-34 241
Raha perioodi l√Ķpus 28 213
71 637

 

 

Juhatuse deklaratsioon ja allkirjad 2009.aasta majandusaasta aruandele

Eesti Rukki Seltsi juhatus deklareerib oma vastutust raamatupidamise aastaaruande
koostamise eest ja kinnitab, et:
¬§ raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestusp√Ķhim√Ķtted on
vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga;
¬§ raamatupidamise aastaaruanne kajastab √Ķigesti ja √Ķiglaselt Eesti Rukki Seltsi
finantsseisundit ja rahavoogusid;
¬§ k√Ķik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud aruande valmimise kuup√§evani,
on raamatupidamise aastaaruandes n√Ķuetekohaselt arvesse v√Ķetud ja esitatud;
¤ Eesti Rukki Selts on jätkuvalt tegutsev.

 

Leonhard Puksa - juhatuse esimees
Enn Anup√Ķld - juhatuse liige
Ellen Pärn - juhatuse liige
Arno Kangur - juhatuse liige
Margus Ameerikas - juhatuse liige