en fi ru de
Esileht > Tegevused > Aasta 2005

Aasta 2005


Rukki Seltsi esimene avalik ĂŒritus toimus 10. veebruaril PĂ”llumajandus-ministeeriumi saalis ja selleks oli


UUE RUKKIRAAMATU ESITLUS

 

Nii nagu esimene trĂŒkk, valmis teine tĂ€iendatud vĂ€ljaanne kirjastuses “Ilo”. 216-lehekĂŒljeline kaunilt kujundatud raamat sai teoks PĂ”llumajan-dusministeeriumi ja sponsorïŹrmadetoetusel. SissejuhatusestĂ”debraamatu autor-koostaja Vello Pilt, et eesmĂ€rgiks ei ole jÀÀdvustada kirjasĂ”nas ainult Seltsi tegemisi, vaid anda ĂŒlevaade rukkikasvatusest, sordiaretusest ja leivategemisest Eestis, edastada sĂ”num ununema kippuvatest rahvuslikest aadetest.


Raamatu esitlus kujunes meeldejÀÀvaks peoks, kus sĂŒstiti optimismi nii sĂ”nades kui muusikas. PĂ”llumajandusminister Ester Tuiksoo, PĂ”llu-majandus-Kaubanduskoja juhatuse esimehe Ants KÀÀrma, Vabariigi Presidendi nĂ”uniku Ester Ć anki, rukkiseltsi eestvedajate Vahur Kuke, Leonhard Puksa jt. headele soovidele jĂ€rgnes lausa minikontsert Seltsi liikmelt, RukkirÀÀgu kultuuripreemia laureaadilt Voldemar Kuslapilt. LĂ”puks lasti hea maitsta rukkitoidul, mille kĂ”rvale kuulus ka pits rukkiviina.

 


KRAHV BERGI MÄLESTAMISKONVERENTS

 

NĂ€dalapĂ€evad hiljem, 16. veebruaril sĂ”ideti Sangastesse. Just sel pĂ€eval 160 aastat tagasi sĂŒndis siinse meeldejÀÀva lossi rajaja ja omanik Friedrich von Berg, kes vĂ”iks öelda mĂ€rgistas Eesti maailmakaardile uute taimekultuuride loomises oma suure tuntuse vĂ”itnud rukkisordiga “Sangaste”. Kuid krahv ei olnud ainult rukkiaretaja, vaid tipp-pĂ”llumees ja teadlane. SeepĂ€rast oligi sĂŒnni-aastapĂ€eval peetud konverentsi nimi sĂ”nastatud nii: “MitmekĂŒlgne pĂ”llumees krahv Fr. von Berg – 160.” PĂ”hikorraldajaks Eesti Akadeemiline PĂ”llumajanduse Selts koostöös Eesti Rukki Seltsiga.


PĂ€rast austusavaldust kohalikul surnuaial, kus magab oma igavest und Eesti maaelu Grand Old Man, suunduti lossikĂŒlla. Siinne kodu-uurija Naima Ilves tutvustas kĂŒlatoa eksponaate, mis mĂ”istetavalt seotud eelkĂ”ige krahv Bergi tegevusega.


PilkupĂŒĂŒdev punastest tellistest loss on Ă”igusega Sangaste sĂŒmbol. Seegi on ĂŒks osa laiade huvidega mehe mitmekĂŒlgsest pĂ€randist. Inglismaalt Windsori palee vĂ€limusest saadud inspiratsioonist tellis noor mĂ”isaomanik silmapaistvalt arhitektilt Otto Pius Hippiuselt projekti, mida ta ise ehituse kĂ€igus oskuslikult tĂ€iustas. Aastail 1879 – 83 valmiski suursugune ehitis. Lossi saali akustika on hĂ€mmastav. Selles vĂ”isid veenduda ka konverentsist osavĂ”tjad, kui krahvi rollis Margus Ameerikas rĂ”dult neid tervitas.


MÀlestuskonverentsi avas Rukki Seltsi president VAHUR KUKK, kes rÀÀkis rukkikrahvi hindamatust jÀljest meie teraviljaaretusse ning tema elutöö jÀtkumisest JÔgeva Sordiaretuse Instituudis.


Õiguse rukkikrahvi tiitlile andis ĂŒlemaailmne tunnustus rukkisordile “Sangaste”, mis on kestnud tĂ€naseni. Kuid Friedrich von Berg jĂ€ttis sĂŒgava jĂ€lje paljudel teistelgi aladel. Selle mĂ”ttega alustaski oma sisukat ettekannet Akadeemilise PĂ”llumajanduse Seltsi president HELDUR PETERSON:

“Kindlasti peame temast kĂ”nelema veel kui hobuste ja veiste tĂ”u-aretajast, arhitektist, metsa- ja pargikujundajast, melioraatorist, vee-vĂ€rgi- ja viljasorteerimise insenerist, korvipunumistööde uuendaja ja jahindusvaldkondade asjatundjani vĂ€lja.


Oma teadmiste poolest vĂ”iks Fr. von Bergi panna Karl Ernst von Baeri (1792 – 1876) vĂ”i ka uaaegse Liivimaa Üldkasuliku Ökonoomi-lise Sotsioteedi presidendi, akadeemik Aleksander MiddendorïŹ(1815– 1894) kĂ”rvale. Julgen vĂ€ita, et viimane krahvitiitliga ĂŒldtuntud pĂ”llumajandusteadlane Friedrich von Berg oli praktikuna ja ideede otsese ellurakendajana oma eelkĂ€ijatest veelgi tugevam.”


Esineja pĂŒhendas oma pĂ”hiaja Eesti hobusekasvatusele, kuna meie tori tĂ”ug sai alguse krahv Bergi poolt Poolast toodud tĂ€kust Hetman, kelle skeletti sĂ€ilitatakse Eesti PĂ”llumajandusmuuseumis.


Krahv Bergi tegevusest metsanduse alal rÀÀkis pĂ”hjalikult metsandus-teadlane HEINO KASESALU. Oma paljudel reisidel huvitus asja-osaline uutest taimeliikidest ja puudest. Ta avaldas hulgaliselt kirjutisi eri paikade ïŹ‚oorastja faunast.Erilisthuvitundistatammevastuningtegeles selle kultiveerimisega oma mĂ”isas. Ajakirjas “Eesti Mets” ilmus 1924. aastal pikk artikkel “Puuseltsid Sangaste metsas ja pargis”, milles ta teeb rohkesti tĂ€helepanekuid tammede kasvu kohta ja nimetab tamme meie kĂ”ige vÀÀrtuslikumaks puuliigiks.


Sangaste mĂ”isaperemehe panusest maaparanduse alal mitte ainult kodukohas, vaid kogu Liivimaa ulatuses andis ĂŒlevaate ÜRJO SIHVER.


Eesti Rukki Aasta korraldamise eesmÀrgist ja kavadest teavitas osalejaid Seltsi juhatuse esimees LEONHARD PUKSA. Keskustelu jÀtkus rikkalikus lÔunalauas ja kuluaarides.

 

 

KONVERENTS “SANGASTE RUKIS 130”

 

Konverents peeti traditsiooniliselt Tartus MaaĂŒlikooli aulas. Üritus valmistati pĂ”hjalikult ette. Iga osavĂ”tja sai ka spetsiaalse trĂŒkise kĂ”ne alla tulevate pĂ”hiettekannetega.


Pidulik avalöök anti Rukki Seltsi meeleoluka lauluga. Traditsioonilises avasĂ”nas rĂ”hutas Seltsi president VAHUR KUKK, et “austust ja lugupidamist eesti sortiaretuse vastu on suurendanud asjaolu, et tali-rukkisort “Sangaste” on kĂ€esoleval ajal maailma vanim pĂ”llumajanduslikus tootmises kasutatav kultuursort. Sorti “Sangaste” on kasutatud paljude sordiaretusasutuste poolt aretusprogrammides talvekindluse ja tera kvaliteedi tĂ”stmise eesmĂ€rgil ning lĂ€htematerjalina talirukki lĂŒhi-kĂ”rrelise lĂ€htematerjali loomisel.”


PĂ€rast pĂ”llumajandusministri ESTER TUIKSOO pĂ€evakohast pöör-dumist, asusid ĂŒksteise jĂ€rel kĂ”nepulti konverentsi pĂ”hiesinejad: PĂ”llu-majandusmuuseumi teadur ELLEN PÄRN, sordiaretaja ILME TUPITS, Akadeemilise PĂ”llumajanduse Seltsi president HELDUR PETERSON, Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees JAANUS MARRANDI, PĂ”llu-majandusministeeriumi asekantsler ANDRES OOPKAUP, TÜ lektor URMAS KOKASSAAR, Leivaliidu juhatuse liige UNO KALDMÄE, Fazeri peatehnoloog VIIU MAGNUS, Rukki Seltsi juhatuse esimees LEONHARD PUKSA jt.


MÔned vÀljevÔtted kÔnelejatelt:

 

ELLEN PÄRN:
Rukis on eeslase kĂ”ige pĂŒham vili, meie leivavili
 Talirukki suurem levik alates 11. sajandist ei tĂ€hendanud mitte ainult uue vilja-kultuuri juurdetulekut, vaid ka muutust maaharimises ja kogu maa-kasutussĂŒsteemis

Rukist veeti ilmselt juba enne ristirĂŒĂŒtlite vallutusi Eestimaalt vĂ€lja, kusjuures vili (eelkĂ”ige rukis) jĂ€i Eesti alal peamiseks ekspordikaubaks kogu keskaja vĂ€ltel

Meie esivanemad suhtusid leivaviljasse suure lugupidamise ja austusega, mida kajastavad ka paljud traditsioonid ja kombed.

 

ILME TUPITS:
Korduvalt aina saagikamaid ja talve ĂŒleelanud taimi valides Ă”nnestus krahv Fr. Bergil 1975. aastal saada katsepĂ”llult suurepĂ€rane saak. Seda aastat luges ta sordi aretamise alguseks

192 0. aastal asutati JĂ”geva Sordikasvandus, kus juhataja ja teraviljade aretajana asus tööle Mihkel Pill (1884 – 1951). M. Pill oli enne JĂ”gevale asumist mĂ”nda aega Fr. Bergi aretustöös abistanud ja isegi asendanud, kui krahv vĂ€lismaal viibis. M. Pillile oli rukis kui peamine toiduvili vĂ€ga sĂŒdamelĂ€hedane ja talirukki aretus oli Sordikasvanduse tööplaanis esimesel kohal

MĂ”ne aasta möödudes oli selge, et “Sangaste” oli vĂ€lismaiste sortidega vĂ”rreldes talvekindlam ja ĂŒletas neid saagikuselt ning M. Pill soovitas juba 1926. aastal pĂ”llumeestel rohkem “Sangastet” kasvatada
.
PĂ€rast krahv Fr. Bergi surma jĂ€tkus “Sangaste” rukki aretustöö ja seemnekasvatus JĂ”geva Sordikasvanduse eestvedamisel Sangastes.

 

ANDRES OOPKAUP:
Rukkikasvatuse perspektiivsed probleemid on seotud peamiselt sellega, milliseks kujuneb tulevikus nÔudmise ja pakkumise vahekord

Valmimas on Euroopa Komisjoni maaelu arengu mÀÀrus ja strateegia suunised, mis on aluseks maaelu uue arengukava vĂ€ljatöötamiseks aastateks 2007 – 2013. MÀÀruses on sĂ€testatud vĂ”imalused arvestada Euroopa kokkulepitud prioriteete ja mitmekesise maapiirkonna erivajadusi. Esiteks on vĂ”imalik toetada rukkikasvatust keskkonna-sĂ”braliku tootmise mahetootmise meetme kaudu, milles peamine nĂ”ue on kĂŒlvikord ja viljavahetus.
Teiseks on vÔimalik rakendada pÔllumajandusliku keskkonnatoetuse meetmest maa talvel taimkatte all hoidmise alategevust.
Kolmas vÔimalus on rakendada kohalike sortide toetamise alategevust keskkonnatoetuste meetme alt

Eesti riik on algatanud alates 2005-ndast aastast rahvusliku programmi “Eesti Toit”. Programmi sees on ruumi ka rukkileivale ning selle omaduste tutvustamisele.

 

URMAS KOKASSAAR:
Rukki ja leiva vahele kiputakse sageli suisa vÔrdlusmÀrki kirjutama. Vaieldamatult on rukki kÔige ilmsem toodang Eestis rukkileib, kuid rukkist saab valmistada ka muid toidutooteid, millega tarbijad kas rohkem vÔi vÀhem teadlikult kokku puutuvad.
Teistesse toiduainetesse lisatakse rukist kas rukkiterade (teriste), rukkikliide, rukkihelveste vÔi rukkijahuna.
Mida annab rukkilisand erinevatele toiduainetele?
Esmalt vĂ”imaldab see paljudel juhtudel suurendada taimse komponendi osakaalu meie igapĂ€evases toitumises. Teiseks annab igasugune rukkilisand olulise panuse toiduaine biovÀÀrtuse suurendamisse sĂŒsivesikute, valkude, asendamatute rasvhapete, mineraalĂŒhendite, vitamiinide, mikroelementide, polĂŒfenoolsete antioksĂŒdantide ja kiudainete tasandil. Kolmandaks, rukkilisandiga traditsioonilistel toiduainetel avaldub ka uudne maitsevarjund.

 

UNO KALDMÄE:
Eesti Leivaliit on teinud jĂ€rjekindlat tööd leiva kui tervisliku toiduaine propageerimisel. Projekti “Rukkileib meie laual” algatas Leivaliit
1998. aasta sĂŒgisel, kui korraldati esimene leivanĂ€dal. Need toimuvad Eesti erinevates paikades. On vĂ€lja kujunenud traditsioonid oma kindlate ettevĂ”tmistega

LeivanÀdal on hea vÔimalus pöörata kÔigi tÀhelepanu oma toitumisele ning teha rahva tervist ja Eestimaa arengut toetavaid toiduvalikuid.
Et Eesti lapsed ei hakkaks rahvustoiduks pidama hamburgerit ja frii-kartuleid, peaks meie toidulaual iga pÀev olema tavaline kodumaine leib-piim-kartul.

 

VIIU MAGNUS:
Meie koha ja kultuuriruumis saame rÀÀkida  o m a  rukkileivast, millel on jÀrgnevad tunnused:
1) kuju – piklik, ovaalne vĂ”i ĂŒmmargune pĂ”randaleib;
2) tehnoloogia – kÀÀritatud keeduga (magushapu rukki- vĂ”i  & nbsp; peenleib);
3) koostis – valmistatakse erinevatest rukkijahudest: rukkipĂŒĂŒljahu
 (peenleib), kroovjahu, tÀisterajahu.
NĂ”uded rukkileibadele on muutunud. Meie tarbija eelistab vĂ€hem happelist, kergemat, tervislikku rukkileiba. Eelistatud tehnoloogia, millega meie tööstused rukkileiba valmistavad, on kÀÀritatud keeduga vĂ”i keedulisandiga hapendatud rukkileivad – sĂ”ltuvalt kasutatavatest rukkijahudest. Niisiis on traditsioon selliselt leiba valmistada meil sĂ€ilinud siiani ja selline magushapu peen- ja rukkileib on ka praegu enim hinnatud.

 

LEONHARD PUKSA:
Rukis ja rukkileib on omandanud meil rahvusliku sĂŒmboli mĂ”iste, mis ĂŒhendavad maad ja linna, tööd ja kunsti. See seab meile kohustuse, et tĂ€napĂ€eval kiiresti muutuvas maailmas pĂŒsiks eesti rukis ja tervislik rukkileib ning sellega seonduv kultuurivaramu

Eesti rukki ajaloost ja meie Seltsi senistest tegemistest annab ĂŒlevaate Eesti Rukki Raamat, mille teine tĂ€iendatud trĂŒkk hiljuti ilmus. VĂ”iks öelda, et see on meie Seltsi “piibel”

Seltsi ettevÔtmised on toonud teadmisi ja rÔÔmu kÔigile osalejaile, mida tÀnagi vÔin kinnitada.
Rukki aasta peaks saama pöördepunktiks, kus me ĂŒhisjĂ”ul suudame panna riigijuhid mĂ”istma, mida tĂ€hendab meile rukis ja sellega seonduv. See on sĂ”na otseses mĂ”ttes Eesti mĂ€rk, mille tutvustamist tuleb igati toetada.

 

JĂ€rgnenud mĂ”ttevahetuses kĂ”las murenoote rahvusvilja ja ehtsa rukkileiva kestmise ĂŒle. Asekantsler Andres Oopkaup loetles vĂ”imalusi, mida rukkikasvatuse toetuseks saaks Euroopa Liidu reglementeeritud tingimustes rakendada, kuid millegipĂ€rast pole neid rakendatud. See sundiski “Videviku” peatoimetajat Ants Tammet oma otsekoheses ĂŒlesastumises öeldud mĂ”tteid tagantjĂ€rele ka lehelugejatega jagama.


“Oma leib lauale!” – nii pealkirjastas ta kirjatĂŒki 14. aprilli “Videvikus”. MĂ”ned katked sellest:

 

“Lihtjahust rukkileib on nii minu kui ka paljude teiste talulaste meelest ainuliselt erilisel kohal – leiba ei nimetatud (ega nimetata) ju ĂŒldse mingiks toiduks vĂ”i toiduaineks, leib oli ja on lihtsalt leib. Laiemas vĂ”i ĂŒldisemas mĂ”ttes tĂ€hendab leib aga sootuks rohkemat kui ĂŒksnes kartuli-, liha- vĂ”i silgukĂ”rvast – kui keegi saab (söandab) vÀÀrikalt tĂ”deda, et tal on  o m a  leib laual, siis tĂ€hendab see, et peale korraliku rukkileiva on sel inimesel ka kogu muu vajalik toit pĂ”hiliselt omast kĂ€est vĂ”tta

Omal ajal, kolmekĂŒmnendate aastate alguses, kui rukki kĂŒlvipind oli EV-s langenud ohtlikult vĂ€ikeseks, jĂ€tkus riigiisadel oidu ja otsustavust olukorra pÀÀstmiseks – kokkuostuhindade topeldamisega saavutati kogu rahva tĂ€ielik varustamine oma rukkiga lausa aastapealt ning loodi tarvilised tagavaradki. NĂŒĂŒd aga jĂ€i kuidagi mannetu mulje: tĂ”stsime kĂŒll mĂ”ned aastad tagasi korraks veidikene rukki varumishinda, aga sel sammul polnud rukki kasvupinna suurendamiseks mitte mingisugust mĂ”ju – pĂ”llumees justkui ei mĂ€rganudki seda meedet

Napi aja vĂ€ltel ei taastu ju veel pĂ”llumehe usaldus ruineerivalt liberaalset majanduspoliitikat jĂ€rgiva riigi suhtes – leivaïŹrmadtoovadvĂ€ljast rukist ja nisu sisse ning nimetavad saadud seguleiva avalikkust kavakindlalt eksitades rukkileivaks.

 Meil, tarbijail, ei jÀÀ muud ĂŒle kui hakata lihtjahu ostma (siin-seal seda leidub) ning pĂŒĂŒda ise endale korralikku, tervislikku leiba kĂŒpsetada.”

 

MaĂžoorsema tooni andis pĂ€evale suuremate rukkikasvatajate – AS Tartu Agro, OÜ Kabala Agro ja OÜ Ivax Simunast – austamine ning RukkirÀÀgu Kultuuripreemia ĂŒleandmine tuntud lauljale, Seltsi aktiivsele liikmele Voldemar Kuslapile.


Nagu algul mainitud, andis Rukki Selts vĂ€lja omaette broĆĄĂŒĂŒri, kus on ka Harri KĂŒbara koostatud lĂŒhiĂŒlevaade krahv von Bergi eluteest.

 


EESTI RUKKI JUUBELIPIDU SANGASTES

 

Ettevalmistused 2. juuli suurpeoks algasid varakult, kuna see ĂŒritus pidi saama kogu rukkiaasta kulminatsiooniks. Ettevalmistusgrupp kĂ€is korduvalt Sangastes. Seltsi juhid said Eesti-Soome Seltsi esimehe Enn AnupĂ”llu vahendusel kokku toonase Soome Vabariigi suursaadiku Jaakko Blombergiga. Temalt saadi nĂ”usolek osaleda krahv Bergi mĂ€lestussamba rajamisel. Oli ju Friedrich Berg Soome kodakondne. Rukki Selts vĂ”ttis oma hooleks pronksbĂŒsti valmistamise, aluskivi raiumine pidi toimuma Soomes Tamperes.


Seltsi eestvĂ”tmisel sisustati lossis PĂ”llumajandusmuuseumi abiga rukkituba, kus kesksel kohal “Sangaste” sordi aretuslugu ning hilisem vĂ”idukĂ€ik.


Lisaks rukki suvepeo n.ö. ametlikele tseremooniatele – pidulik aktus, mĂ€lestussamba ja rukkitoa avamine – pidi toimuma ehtne suvepidu. Kavandati rukkitoodete ja eesti rahvustoitude laat ning originaalne kontsertetendus. “Vanemuise” nĂ€itleja Raivo Adlas, kel taolistes asjades eelnev kogemus, oli nĂ”us appi tulema ning krahvi ennast eri stseenides kehastama. Oma panuse lubas lavastajana anda Seltsi aktiivne liige RukkirÀÀgu kultuuripreemia laureaat TĂ”nis Kask. Teisedki sama tiitliga mehed ning Seltsi patrioodid Heldur JĂ”gioja ja Voldemar Kuslap olid nĂ”us kandma hoolt muusikalise osa eest. NĂ”u ja jĂ”uga olid abiks kohalikud rahvatantsuedendajad ning Ülle Jantson Viljandi Kultuuriakadeemiast.


Nii valmiski omapĂ€rane vabaĂ”hulavastus. Lisaks juba nimetatud tegijatele astusid menukalt rahva ette Valgamaa rahvamuusikud eesotsas Ă”dede Anu ja Triin Tauliga ning “Suveniiri” solistid Sirje ja Rein Kurg. Ladusate vahejuttude eest hoolitses Kaarel Tuvike.


Enamik lossis paikneva hotelli tubadest broneeriti aegsasti. Oli ju saabumas Bergide suguvÔsa esindajaid Soomest, Rootsist, Saksamaalt ja Kanadast.


Siin ongi vast sobilik Àra tuua juubelipeo kava.

 

EESTI RUKKI JUUBELIPIDU


Krahv Fr. Berg 160; Sangaste rukis 130


RUKKIPEO KAVA
10.00 RukkipÀrja ja lillede asetamine krahv Friedrich von Bergi hauale Sangaste kalmistul
 Eesti Rukki Selts, JÔgeva SAI, Akadeemiline PÔllumajanduse Selts, Sangaste vallavalitsus.
10.30 KĂŒlaliste registreerimine ja Eesti Rukki Raamatu esitlus – soodusmĂŒĂŒk
 Eesti Rukki Selts
11.00 Juubelipeo avamine lossi saalis, “Krahvi tervitus”, rukkiseltsi laul
 AvakĂ”ne: Vahur Kukk – Seltsi president
 TervituskĂ”ne: Arnold RĂŒĂŒtel – Vabariigi President, Seltsi patroon
 JuubelikÔne: Vahur Kukk
 TervituskĂ”ned: Ester Tuiksoo – pĂ”llumajandusminister, jt.
11.50 Eesti Rukki Seltsi aumĂ€rkide ja “Sangaste rukis 130” suveniirkottide ĂŒleandmine
 Vahur Kukk, Leonhard Puksa, Mati Koppel
12.15 Ausamba avamine “rukkikrahv” Friedrich von Bergile lossiesisel platsil
 Eesti Rukki Selts, krahv Bergi Fond, Soome Suursaatkond, AS Tartu Veski, Sangaste vallavalitsus
13.00 Rukkileiva ja eesti toitude laada avamine
 AvasĂ”na: Ester Tuiksoo – pĂ”llumajandusminister, Neeme Raig –
Eesti Leivaliidu preside nt
14.30 Sangaste rukkitoa avamine
 Eesti Rukki Selts, PÔllumajandusministeerium, Sangaste vallavalitsus

 

KONTSERTETENDUSE KAVA
15.00 Aupaugud, etenduse teadustus
 Kaarel Tuvike
 Valgamaa Rahvamuusikute esinemine
 Ants Taul, Tarmo Noormaa
 1. stseen krahv Bergi elust:
 aasta 1875 – noorusearmastus, “Sangaste” rukkisordi sĂŒnd.
 Raivo Adlas.
 Rahvalaulikute esinemine
 Mulgikeelsed laulud: Anu ja Triin Taul.
 2. stseen krahv Bergi elust:
 aasta 1893 – muljeid Chicago maailmanĂ€ituselt, jĂ€rjekordne auhind “Sangaste” rukkile.
 Raivo Adlas, Sangaste kantritansijad jt.
 Sangaste rahvatantsijate esinemine
 Esinevad laste-, nais- ja segarĂŒhmad
 3. stseen krahv Bergi elust:
 aasta 1930 ja hiljem.
 Meenutused, legendid, intervjuud

 Raivo Adlas, Kaarel Tuvike
16.50 Ansambli “Suveniir” kontsert
 Kontsertmeister Heldur JÔgioja.
 Solistid RukkirÀÀgu kultuuripreemia laureaat Voldemar Kuslap,
 Sirje ja Rein Kurg.
17.30 Pidulik lÔpetamine
 Rukkiaasta tĂ€nukirjade ja rukkipĂ€rgade ĂŒleandmine.
 Eesti Rukki Selts, Viljandi Kultuuriakadeemia, Sangaste vallavalitsus

 

PidupĂ€eval viisidki paljude asjahuviliste teed Sangastesse. Arvatavalt oli LossikĂŒlas koos ligi tuhat inimest. Siin oleks kohane tsiteerida ajalehte “Valgamaalane”:

 

“LaupĂ€eval, 2. juulil toimus Sangastes Eestimaa piiridest kaugele vĂ€ljapoole ulatuva tĂ€htsusega suursĂŒndmus – Eesti rukki juubelipidu. Tegelikult tĂ€histati sel pĂ€eval Sangaste lossis kahte lahutamatut tĂ€htpĂ€eva – krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi 160. ja Sangaste rukki 130. aastapĂ€eva.
/- - - /
Juubelipidu Sangastes algas rukkikÔrtest pÀrja ning lillede asetamisega krahv Bergi kalmule.
Krahv Friedrich Bergi elust ja tööst ning Sangaste rukkist rÀÀgiti Sangaste lossi saalis. Kohaletulnuid tervitas krahv Bergiks kehastunud nÀitleja Raivo Adlas.
RukkipĂ€evast osavĂ”tjaid tervitas president Arnold RĂŒĂŒtel.
“Mitte igas riigis aretatud viljasort ei ole jĂ”udnud kaugele raja taha. Sangaste rukis on aga laias maailmas vĂ€ga kuulus. Kahjuks ei ole viljasordil Eestis just kĂ”ige paremad pĂ€evad,” ĂŒtles president
Riigipea lisas, et rukkikasvatuse madalseis tuleneb Eesti pĂ”llu-majanduse ĂŒldisest viletsast olukorrast.
“Meie pĂ”llumajandust hoiavad ĂŒleval ĂŒksikute entusiastide armastus maa ja maaelu vastu. Sellele lisandub nende inimeste töökus, kohusetunne ning vÀÀramatu maakultuuri elujĂ”ulisus,” sĂ”nas president.
/- - - /
“Me oleme pikki aastaid otsinud Eesti Nokiat, aga pole mĂ”elnud, et selleks vĂ”iks olla “Sangaste” rukis. See viljasort on teinud Eesti ĂŒle maailma kuulsaks,” ĂŒtles Eesti Rukki Seltsi president Vahur Kukk.
/- - - /
PĂ”llumajandusminister Ester Tuiksoo ĂŒtles, et meie eneste kĂ€tes on see, kas jÀÀme sööma isaisade kombel musta leiba vĂ”i tuleb meie toidulauale vĂ€lismaalt peale tungiv valge leib. “Meie ĂŒlesandeks on tutvustada rukist ja sellest valmistatud leiba vĂ€lismaailmale,” sĂ”nas minister.
Sangaste lossi Ă”uel avati krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi bĂŒst. Avamistseremooniat juhtis Eesti Rukki Seltsi juhatuse esimees Leonhard Puksa.
Katte kujult eemaldasid Eesti Vabariigi president Arnold RĂŒĂŒtel ja Bergi fondi esimees Harri KĂŒ bar.
Oma sĂ”navĂ”tus pöördus Leonhard Puksa Ingrid RĂŒĂŒtli poole palvega, et Sangastesse jĂ”uaksid ka Eesti rahvakultuuri suur-ĂŒritused. “Teeme nii, et rahvas ei kogune siia mitte iga viie aasta jĂ€rel, vaid et siin oleks igal suvel midagi, mis inimesed kokku tooks. Sangaste vÀÀrib seda,” ĂŒtles Puksa.”

Sangastes anti vĂ€lja ka Eesti Rukki Seltsi esimesed aumĂ€rgid. Seltsi kĂ”rgeima autasu esimesteks kavalerideks said Vabariigi President Arnold RĂŒĂŒtel, kes Seltsi patroonina on hoidnud selle mainet. Samuti Seltsi aupresident akadeemik Hans KĂŒĂŒts ja mainekas pĂ”llumees-rukkikasvataja Eino HĂ€rm.

 


VABARIIGI PRESIDENDI ARNOLD RÜÜTLI
KÕNE EESTI RUKKI JUUBELIPEOL

 

Austatud ministrid, maavanem ja vallajuhid,
head rukkipeo algatajad ja osalised!


TĂ€navust aastat vĂ”ime Ă”igustatult nimetada eesti rukki aastaks ning jÀÀdvustada selle mitte ainult oma kultuuri- ja ajaloos, vaid ka laiemas, rahvusvahelises mÔÔtkavas. Sest mitte iga rahva panus maailmakultuuri ei ulatu sordiaretuse tippu ega laiene sealt ĂŒle merede ja maade – ka ookeani taha. “Sangaste” rukkisordiga oleme aga meie, eestlased, niisuguse panuse andnud.
TĂ€na oleme tulnud siia Sangastesse avaldama austust kuulsa rukkisordi aretajale krahv Bergile tema 160. sĂŒnniaastal. Ühtlasi tĂ€histame “Sangaste” rukki 130. aastat – ja seda uhkusega tĂ€naseni elujĂ”ulise eestimaise sordi ĂŒle. Asjatundjad kinnitavad, et just “Sangaste” on vanim tootmises olev rukkisort.


Sel aastal oleme kĂ”nelnud rohkem kui tavaliselt kodumaisest leivaviljast, selle kasvatamise raskustest ja tĂ€htsusest. PĂ”hjust selleks on andnud kindlasti eelnimetatud tĂ€htpĂ€evad, aga ka see olukord, millesse on ĂŒleminekuaja heitlikes oludes sattunud meie omamaine rukkikasvatus ja kogu pĂ”llu-majandus.


Ma ei tahaks tĂ€nase rukkipeo meeleolu rikkuda arvudega, mis kinnitavad rukkitootmise langust ja praegust madalseisu. Tooksin hoopis esile sama nĂ€htuse helgema poole: vĂ”ibolla just niisuguse olukorra tĂ”ttu oleme hakanud teadvustama kĂ”nealust tendentsi ning selle avaldusi nii maaelus, toitumisharjumustes kui ka rahvuskultuuris ja ĂŒhiskonnaelus laiemalt.
Pean just viimast vĂ€ga oluliseks, sest ĂŒhiskonda hoiavad koos teatud normid ja vÀÀrtused – nende seas kindlasti patriotism, ausus, töökus ja teised sarnased ĂŒldhumaansed pĂŒsivÀÀrtused. Kuid rahva elujĂ”udu mĂ”jutab ka suhtumine rahvuslikesse tavadesse, eelkĂ€ijate saavutuste tunnustamine ja kommete jĂ€rgimine.


Meie rahva materiaalsest ja vaimsest kultuuripĂ€randist seostub maaga kĂ”ige rikkalikum ja mahukam osa. Eestlaste linnakultuuri saab mÔÔta napi sajandiga, aga maarahva kultuurist vĂ”ib rÀÀkida seoses aastasadadega. KĂ”rvuti folkloori ja taluarhitektuuriga moodustavad hindamatu osa kultuuripĂ€randist nii pĂ”llutööriistad, töövĂ”tted kui rahvussĂŒmboolika. KĂ”ik need rÀÀgivad lahti meie rahva arengu lugu, mida tundmata ei saa mĂ”ista tĂ€naseid pĂŒĂŒdlusi.


Siinkohal tahan avaldada tunnustust Eesti Rukki Seltsile, kes on oma 5-aastases tegevuses esile tĂ”stnud rahvuslikke pĂŒsivÀÀrtusi ja mitmete oluliste sĂŒmbolite tĂ€hendust meie kultuuris. Vabariigi Presidendina on mulle suureks auks olla palutud rukkiseltsi patrooniks.


Seltsi liikmeskonda kuulub kĂ”ige erinevamate elualade esindajaid, kellele on tĂ€htis Eestimaa h ea kĂ€ekĂ€ik. Ma soovin teile raugematut tahet oma missiooni tĂ€itmisel ja usun, et Seltsi liikmeskond ĂŒha laieneb. Samasugust isamaalist meelt tahan soovida kĂ”igile siinviibijaile.


Me ilmutame oma meelsust enamasti pidupĂ€evadel, aga vaevalt et see Eesti elu edendab. Seda saavutame siiski oma igapĂ€evatöö kaudu, laste kasvatamise ja kodu kaunistamise lĂ€bi. Samuti saab oma isamaalist meelt ja austust eelkĂ€ijate töö vastu nĂ€idata kasvĂ”i rukki-lapikesega oma koduaias, nagu paljudes majapidamistes ongi tehtud. Vilja- ja kartulipĂ”llud on ju nĂŒĂŒdisaja maakodude juures haruldased, aga “Sangaste” rukki peenar vÀÀriks nĂ€itamist nii meie endi lastele kui Eesti kĂŒlalistele.
Sest kindlasti “me ei ela oma raha kĂ”linast, vaid oma viljasaagi rohkusest”. NĂ”nda on tabavalt mĂ€rkinud majandusteadlane Paula Kyrö, meie sugulasrahva soomlaste esindaja, kellega me ka krahv Bergi jagame.


Soovin teile kÔigile meeleolukat rukkipidu ja viljakasvule soodsat aastat!
Ilusat pÀeva!

 

 

PÕLLUMAJANDUSMINSTER ESTER TUIKSOO KÕNE

 

Lugupeetud Eesti Vabariigi president, Eesti Rukki Seltsi, PĂ”llumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Leivaliidu liikmed, Sangaste vallavalitsuse inimesed, rukkikasvatajad, kolleegid ja kĂŒlalised!
Meil on suur au tĂ€na ĂŒheskoos tĂ€histada talirukkisordi “Sangaste” aretamise 130. aastapĂ€eva ning krahv Bergi 160. sĂŒnni-aastapĂ€eva.


Eesti Vabariigi presidendi poolt vÀlja kuulutatud Rukki aasta on meile ajaloolise tÀhtsusega.
Eesti liitumine Euroopa Liiduga on kaasa toonud nii mÔnedki turukorralduslikud muutused. 2003. aasta juulis otsustas Euroopa Liit lÔpetada rukki interventsioonikokkuostu, kuna ladudesse oli kogunenud peaaegu aastane rukkisaak. Ka Eesti riik enam rukist reservi kokku ei osta.
Kui seni oli rukis meile armastatuim ja hinnatuim leivavili, siis nĂŒĂŒd oleme olukorras, kus meil tuleb seda leivavilja ja rukkikasvatust kaitsma hakata.


Rukki positsioon meie teraviljaturul on madalam kui kunagi varem. Rukki kasvupind jĂ€tkab praegu olulist langustendentsi. 2004. aasta sĂŒgisel kĂŒlvati rukist vaid 6300 ha. Niisugust madalseisu rukkikasvatuses nagu praegu, pole ajaloos enne olnud. VĂ”rdluseks, et 18.sajandil moodustas valdavalt rukki eksport 2/3 kogu Eesti teravilja ekspordist.


Meil on aeg otsustada, kas eestimaalane jÀÀb musta leiva tarbijaks rahvaks vÔi vÔtab omaks Euroopas pÔhiliselt tarbitava - valge leiva. Kui me tÀna rukki kasvatamiseks midagi ette ei vÔta, vÔib rukkist varsti jÀrele jÀÀda sama helge mÀlestus nagu krahv Bergist.


Eesti riigil on siiski vÔimalus kasutada erinevaid promotsiooni-meetmeid.


2005. aastal rakendus turuarendustoetus, millest on taodeldud raha ka rukkileiva propageerimiseks.


Selle aasta lĂ”pust on vĂ”imalik Euroopa ĂŒhenduse promotsiooni-programmist, toetusi taodelda rukkile kui tervislikule toiduainele.


Euroopa Liidu uue ïŹnantsperspektiiviraames–2007-2013,onrukki-kasvatusele, vĂ”rdselt teiste teraviljadega, vĂ”imalik toetusi saada ĂŒhtse pindalatoetuse raames.


PÔllumajandusministeeriumi eesmÀrk on seista rukkikasvatusele soodsate tingimuste loomise ja traditsioonide sÀilitamise eest. Oleme valmis Euroopa Komisjoniga lÀbi rÀÀkima eriprogrammide osas, tÔhustamaks rukki kasvatamist ja tarbimist Eestimaal.


Tarbija toitumusharjumuste kujundamiseks ja kinnistamiseks koostati PĂ”llumajandusministeeriumis “Eesti Toidu” aren gukava, kus on tĂ€htis osa ka rukkileival. Tarbija koolitamine ja vĂ€listarbijale eestimaiste toodete tutvustamine on arengukava ĂŒks tĂ€htsamaid prioriteete. NĂ”udluse olemasolu tagab ka pakkumise. Riik koostöös kolmanda sektoriga loovad aluse tarbija eelistuste vĂ€ljakujunemiseks. Siinkohal kutsuksin aktiivselt kaasa ka teravilja kaubandusega tegelevaid Ă€riĂŒhinguid, et meil oleks vĂ”imalik tĂ€histada ka krahv Bergi 170. juubelit.


Hetkel peab viiendik Eesti inimesi rukkileiba tĂŒĂŒpiliseks Eesti toidutooteks. Kui kohtuda vĂ€liseestlastega, on esimesed toidukaubad, mida nad igatsevad just rukkileib ja vĂŒrtsikilu.
VÀga oluline tarbijagrupp on noored. Tarbija teadlikkuse tÔstmise kaudu saame suunata ka noorte toitumisharjumusi ja nii loome tervislikult toituva ja eestimaist toitu vÀÀrtustava uue pÔlvkonna.
Suurim musta leiva tarbimispiirkond on Eesti, Soome, LĂ€ti. Siin nĂ€eme suurt potentsiaali riikidevaheliseks koostööks, tutvustamaks tervislikku rukkileiba ka ĂŒlejÀÀnud Euroopale.
Riigi poolne panus sordiaretusele vÀljendub ka lÀbi JÔgeva Sordi-aretuse Instituudi, mille katsepunkt asub siinsamas Sangastes. Siin suudame sÀilitada meile nii olulist ajaloolist rukkiseemet.
Tahan tĂ€nada Eesti Vabariigi presidenti, Eesti Rukkiseltsi eesotsas hr. Kuke ja hr. Puksaga, Leivaliidu kĂ”iki liikmeid ja hr. KaldmĂ€ed, JĂ”geva Sordiaretuse Instituuti, PĂ”llumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kultuurkapitali, Eesti PĂ”llumajandusmuuseumi, Soome Suursaatkonda, Tartu Veskit, sihtasutust “Eesti Maaturism”, Viljandi Kultuuriakadeemiat, ettevĂ”tjaid ja kĂ”iki korraldajaid, kes on ĂŒhinenud ĂŒleskutsega rukist propageerida.


Juba praegu vĂ”ime öelda, et Rukki aasta on oma nime Ă”igustanud. Elus on ikka nii, et miski ei lĂ€he ainult tĂ”usujoones ja valmis peab olema ka langusteks. Usun, et meie rukkikasvatus ja selle propageerimine on madalfaasist vĂ€lja tulnud ja nĂŒĂŒd on ees tĂ”usutendents.
TÀnan kÔiki rukki propageerijaid ja siinviibijaid, nende ajalooliste vÀÀrtuste alalhoidmise eest ning soovin veelgi tugevamat tahet sÀilitada rukis teraviljana kui tÀhtis osa meie toidulauast ja rahvuskultuurist. Loodan vÀga, et tÀnane Eesti Rukki Juubelipidu paneb meid kÔiki, rohkem kui kunagi varem, tegutsema rukki kasvatamise ja tarbimise suurendamise nimel Eestimaal.
Kaunist juubelipeo jÀtku teile kÔigile!

 

 

KOLMAS RUKKIMAARJAPÄEV

See sai teoks taas Rocca al Mare VabaĂ”humuuseumis. Kuna 15. august oli esmaspĂ€ev, siis peeti pidu pĂ€ev varem. Anname ĂŒlevaate ajalehe “Harjumaa” peatoimetaja, Seltsi liikme Ahto Kaljusaare abil, kes pealkirjastas oma kirjutise alljĂ€rgnevalt: “Maitsvast rukkileivast ja ehtsast eesti vĂ”ist”.


“PĂŒhapĂ€eval pidas ilmataat selle suve sagedastes vihmahoogudes vahe, nii et lasi Rocca al Mares nautida sisukat rukkimaarjapĂ€eva.


Ilma aitas parandada ĂŒritust alustanud Leigarite sĂŒdamest Ă”hatud loits: “Tule vĂ€lja, pĂ€evakene, ma annan Sulle pĂ€tsi leiba!” Lubati veel palju muudki: leiva kĂ”rvale tĂŒkki liha ja villast lĂ”nga.
Sassi-Jaani talu Ă”uel alustatud laul, tants ja pillimĂ€ng tegid sĂŒdame soojaks ja pakkusid silmailu, mitmes keeles kĂ”nelevatele turismi-gruppidele oli eestlaste esinemine tĂ”eline maiuspala.
Kolu kÔrtsis toimus pÀeva pidulik avamine. Eesti Rukki Seltsi president Vahur Kukk ja juhatuse esimees Leonhard Puksa andsid avakÔneks sÔna pÔllumajandusm inister Ester Tuiksoole.
“Eestimaa inimesed peavad otsustama, kas jÀÀme musta leiva tarbijateks vĂ”i vĂ”tame omaks euroopaliku tava sĂŒĂŒa valget leiba. Siseturu tingimused Euroopa Liidus on sellised, et talupidaja peab mĂ”tlema, kas kĂŒlvata rukist vĂ”i mitte. Rukis on kĂŒlvatud ĂŒle kuue tuhande hektari, mis tuleb sel sĂŒgisel koristada. Arvan, et siiatulnutele ei ole vaja tĂ”estada, et meie must leib on tervislik ja maitsev. Rahvale tuleb lĂ€kitada sĂ”num: kui tahame ka edaspidi sĂŒĂŒa rukkileiba, siis tuleb seda ka toota. NĂ”udmine on pakkumise karm reegel.”


AS Leiburi paljudest saiadest-leibadest pÀlvis sel aastal just rukkileib tervisliku toote kÔrge tunnustuse.


Leiburi ja Fazeri tooteid pakuti kĂŒlalistele maitsmiseks ja hindamiseks. Eesti Piimandusmuuseumi inimesed nĂ€itasid, kuidas vanasti talus vĂ”id tehti. VĂ€ndaga vĂ”imasinas kĂŒlaliste silme all koorest kokku löödud vĂ€rsket vĂ”id ja ehtsat petipiima said kĂ”ik soovijad maitsta. “Nagu vanasti! Oi, lapsepĂ”lv tuleb meelde! Nii maitsev, et viib keelegi alla!” Ă”hkasid mitmed.


“Pange aga vĂ”id ikka nĂ”ndapalju, et hammas ei pĂ”ruks,” kiitsid muuseumiteadurid vĂ”imekkijaid muhedasti takka.


Kuidas Eesti talupoeg leiba austas, milliseid pingutusi nĂ”udsid leivavilja kasvatamine ja teised talutööd, sellest andsid ĂŒlevaate ïŹlmiarhiivistlaenatud ïŹlmid.


“KĂŒlimit Ă”lale ja pĂ”llule!” kutsus koosviibijaid rukkiseltsi president. Rukkiaasta kĂ€sitsi viljakĂŒlvi sĂŒmboolse alguse tegi pĂ”llumajandusminister.


Vanade eestlaste kombe kohaselt asusid naised ja mehed siinsamas pÔllusiilul valminud rukist sirpidega lÔikama.


RukkimaarjapÀev oli kirikukalendris tuntud ka kui Neitsi Maarja surma- ja taevamineku pÀev, seetÔttu ei puudunud pÀevakavast ka vaimulik rahvamuusika.


RukkimaarjapĂ€ev oli kogupere ĂŒritus, lapsed said osa etendustest lasteĂ”uel, patsutada hobuseid ja taluvankril sĂ”ita.”


SANGASTE RUKKIPEALINNAKS

Kuna Eesti rahvusvilja rukki maailmakuulsus on seotud Sangastega, siis on pÔhjendatult kerkinud mÔte, kuidas seda kaunist paika tÀnases Eestis esile tÔsta. Rukki Seltsi korraldatud kahe suvepeo (2000 ja 2005) kordaminek ajendaski sel teemal tegutsema.


27. septembril tulidki asjahuvilised kokku, et vahetada mÔtteid ning maha panna tulevikuvisioonid.

 Avaldame siin Valga Maavalitsuse pressiteate:


SANGASTES RÄÄGITI RUKKIKRAHV BERGI MÕJUST PIIRKONNA ARENGULE


Septembrikuu viimasel nÀdalal kogunesid Eesti Rukki Seltsi, Eesti PÔllumajandusmuuseumi, Kultuuriministeeriumi ja Sangaste Valla-valitsuse esindajad Sangaste Lossi, et arutada, kuidas paremini jÀÀdvustada ja levitada Sangaste krahvi pÀrandit ja rukki, kui Eesti rahvusvilja propageerimist.


Osalejad olid ĂŒhel meelel nĂ”us, et Sangaste krahvi aretatud “Sangaste” rukkisort on midagi sellist, mis aitab edendada Sangaste valla arengut. Koosolijate meelest vĂ”iks Sangaste eripĂ€raks ja magnetiks olla just kĂ”ik see, mis seondub krahv Bergiga – Sangaste loss ja rukis.
“On selge, et kui me tahame, et kĂ”ik krahv Bergiga seonduv oleks tĂ”epoolest Sangaste magnet, peab Sangaste loss senisest palju jĂ”udsamini arenema.” sĂ”nas Valga Maavalitsuse peaspetsialist kultuuri alal Helve Braun. “VĂ€ga suur osa arengus on Sangaste lossis tegutsevatel ette-vĂ”tjatel.” Sangaste vallavanema Kaido Tambergi andmeil on lossi arengukavas mitmeid tegevusi, mis peaksid tĂ”stma lossi atraktiivsust – nĂ€iteks planeeritakse lossi krahvisviiti. Kaido Tamberg tuli ka vĂ€lja ideega, et Sangastes vĂ”iks olla oma leivakĂŒpsetusahi, kus kĂŒpsetataks “Sangaste” rukkisordist leiba. Vallavanema kinnitusel oleks vĂ€hemalt omakandis leivaostjaid kĂŒll.
Ellen PĂ€rn Eesti PĂ”llumajandusmuuseumist toonitas, kui tĂ€htis on rukkileib meie igapĂ€evases toidusedelis. Ta tĂ”i vĂ€lja ĂŒhe probleemi, mis takistab rukkileiva söömist – vanemad ei osta rukkileiba koju, pigem eelistatakse sĂŒĂŒa peenleiba vĂ”i hoopiski saia.
Koosolemise lĂ”pul andis Eesti Rukki Seltsi juhatuse esimees Leonhard Puksa Sangaste vallavanemale Kaido Tambergile ĂŒle dokumendi, mille alusel on juulis rukkipĂ€eval lossi ette paigaldatud ausammas krahv Bergile Sangaste Vallavalitsuse hoole all.
Sangaste LossikĂŒla vanemale Naima Ilvesele anti ĂŒle tĂ€nukiri kauaaegse tegevuse eest krahv Bergi pĂ€randi hoidmisel ja propageerimisel.


Eesti Rukki Seltsi juhatuse otsus
27.09.2005

“Rukkikrahv” Friedrich von Bergile pĂŒstitatud ausamba kohta

Eesti Rukki Seltsi juhatuse eestvĂ”tmisel ning Bergi fondi, AS Tartu Veski, Tampereen Kovakivi OY ja Sangaste vallavalitsuse kaasabil pĂŒstitati ning 2. juulil k.a. avati Sangaste lossi esisel platsil rukkikrahv Friedrich von Bergile pĂŒhendatud ausammas.
Ausammas koosnev Friedrich von Bergi pronksbĂŒstist mÔÔtmetega 70x40x40 cm ja Soome graniitalusest mÔÔtmetega 200x40x40 cm. Ausamba maksumus koos kĂ”igi kuludega on 50 000 EEK.

Eesti Rukki Seltsi juhatus otsustab:
Anda “rukkikrahv” Friedrich von Bergile pĂŒstitatud ausammas tasuta Sangaste valla bilanssi koguvÀÀrtusega 50 000 EEK.
Paluda Sangaste Vallavalitsust tagada ausamba vÀÀrikas hoidmine ning selle platsi korrasolek.

Eesti Rukki Seltsi juhatuse esimees
Leonhard Puksa

 

 

KUIDAS EDASI?

Seda arutati 20. oktoobril Seltsi volikogu koosolekul Fazer Eesti AS saalis. Firma juht Lauri Liipa tutvustas Eesti teise leivakĂŒpsetaja senist tegevust ning tulevikukavasid. Kuigi Fazer on nagu Leiburgi Soome kapitalil loodud ettevĂ”te, pĂŒĂŒtakse olla hea koostööpartner Rukki Seltsile, kuhu mĂ”lemad ïŹrmadkakuuluvad.TĂ€psemaĂŒlevaateFazeri toodangust, eelkĂ”ige rukkileibadest, andis peatehnoloog Viiu Magnus.


Leonhard Puksa peatus rukkiaasta ĂŒritustel. Terviklikku aruannet 2005. aastast vĂ”ite lugeda edaspidi – see esitati Seltsi ĂŒldkoosolekul
11. aprillil 2006.


Kuulati Ă€ra töösuundade juhtide sĂ”navĂ”tud ning siis lĂ€ks aruteluks: mureteemaks eesti rukki edasine kĂ€ekĂ€ik. Vahepeal oli toimunud mitu nĂ”upidamist PĂ”llumajandus-Kaubanduskojas, kus vestlusringi oli kaasatud ka rukkijahvatajad, leivakĂŒpsetajad ja kaupmehed. Teema oli pĂŒstitatud nii: “Eesti rukki kasvatamise ja kasutamise vĂ”imalustest”. RÀÀgiti kodumaise rukki ja sellest valmistatud rukkijahu konkurentsi-vĂ”imelisusest leivaturul, rukki ja rukkileiva toetamise vĂ”imalustest riiklikes arengukavades, rukkileibade nĂ”udlusest kaubandusturul.


Toon oli murelik, mis ka igati mĂ”istetav. Kuigi Eestis leidub teraviljakasvatuseks sobivat mulda ligi 500 000 hektaril, kogutakse Euroliidus olemise teisel aastal teravilja vaid 277 335 hektarilt. Aruteludes osalenud ajakirjanik Endel Mets “Maamajandusest” nentis, et see fakt paneb mĂ”tlema. “Omades elaniku kohta keskmiselt rohkem pĂ” ;llumaad kui ĂŒkski teine riik Euroopas, oleme ikkagi kunagisest teravilja eksportijast muutunud importijaks
 Valdav osa leivast, meie rahvustoidust, tuleb valmistada imporditud rukkist.”


Eesti rukki tarbimine on aastas ca 42 – 48 tuhat tonni, mis eeldab
26 – 27 tuhat hektarit kĂŒlvipinda. Kodumaine rukis moodustab tarbitavast 10 – 20 protsenti. Eestis on toetuse tase EL riikidest kĂ”ige vĂ€iksem – erinevus ulatub kordadesse.


PÔllumajandusministeeriumi asekantsler, Rukki Seltsi asepresident Andres Oopkaup tÔi vÀlja vÔimalused, mida Euroliidu tingimustes rukkikasvatuse ja rukkileiva heaks saaks kasutada:
‱ Turuarenduse toetus (teavitus millegi kasulikkusest);
‱ Eesti toidu programm (panustamine rukkileivale);
‱ Toidu tervislikkuse aspekt (rukkileib seda on);
‱ GeograaïŹlisetĂ€hisekaitse(rukiskuiEestirahvusvili);
‱ KeskkonnasĂ”bralik tootmine (talvituvad taimed on arvestatavad loodushoius).
Esitati kĂŒsimus, miks neid seni vajalikul mÀÀral ei kasutata. Oma arvamuse ĂŒtlesid vĂ€lja Ants KÀÀrma, Ester Ć ank, Ants Tamme, Mati Narusk, Vaino VĂ€ljas, Arno Kangur jt. Õigustatud etteheiteid lausuti ajakirjanduse aadressil, kes huvitub liialt palju klatĆĄist ja skandaalidest. Ere nĂ€ide oli Sangaste suurĂŒrituse kajastamine. Isegi “Maaleht” leidis ruumi vaid ĂŒhele fotole. KiidusĂ”nu pĂ€lvisid “Videvik”, “Harjumaa” ja Vikerraadio.


Üldine arusaam oli veel kord, et vabariigi valitsus, nii eelmine kui praegune, pole aega leidnud kodumaiste rukkikasvatajate murede Ă€rakuulamiseks. Suurvargus Riigi Viljasalvest kujunes omalt poolt miinusmĂ€rgiga nĂ€itajaks. Siiski jĂ€i kindlalt kĂ”lama tahe, et Selts jĂ€tkab oma missiooni. Visadus viib ĂŒkskord ikka sihile.


VĂ”eti vastu 2006. aasta tegevuskava. Kesksete ĂŒritustena selles nĂ€hti ette:
‱ Rukkikonverents “Koostöö vĂ”imalustest kodumaise rukki enamaks kasutamiseks”.
‱ Aruande-valimiskoosolek.
‱ Volikogu suvepĂ€evad.
‱ RukkimaarjapĂ€ev PĂ”llumajandusmuuseumis.


Toetati programmi “Eesti Toit” kavandatud tegemisi ning koostööd Leivaliiduga rukkileiva aasta ettevalmistustes.


Eesti-Soome Seltsi esimehel Enn AnupĂ”llul oli kaasas ka Soome sĂ”ber, kes nentis, et nendelgi on rukkikasvatuses muresid olnud, kuid asi liigub mĂ€rgatavalt paremuse poole. Teavet meie pĂ”hjanaabrite ponnistustest omamaise leivavilja heaks jagab Enn AnupĂ”ld “Maa-majanduse” 2005. aasta novembrinumbris. MĂ”ned lĂ”igud sellest:

“Soome toiduainetööstus ei vĂ”i kasumit taga ajades lĂ€bi saagida oksa, millel ta ise istub – viljakasvataja peab toime tulema ja edaspidigi pĂ”ldu pidama – kodumaise toodangu tĂ€htsaim alustugi on just omal maal kasvatatud vili, mitte odav importvili. Kui lĂ”peb oma viljakasvatus, kaovad ka Soome veskid.
/- - -/
Soomes on otsustajatele tehtud pÔhjendatud ettepanek: leiva hinnas peab kajastuma kodumaise vilja tÀhtsus. On tehtud arvestus: kui tÔstetaks rukkikilo hinda 5 sendi vÔrra, teeks see poolekilose rukkileiva hinna
2 sendi vÔrra kallimaks (NB! Jutt on eurorahast).
/- - -/
Asi on tĂ”siselt ette vĂ”etud. On loodud tĂ”eline vĂ”itlusrĂŒhm nimega Rukkivennad, kelle siht on teha kĂ”ik kodumaise rukkikasvatuse toetamiseks.
/- - -/
Üks suuremaid rukki kokkuostjaid ja leivakĂŒpsetajaid Fazer alustas tĂ€navu tĂ”sist kampaaniat peene nimega “Ruis by Fazer”. Koostöös ïŹrmagaAmica,kellelonsadusuurisöö klaid ĂŒle Soome, on vallutatud ka Soome parlamendihoone uue tiiva restoran. Seda kutsutakse Eduskunna miniparlamendiks. Suure valikuga leivalaual on aukohal rukkileivad. Rahvaesindajad söövad nagu tavalised inimesed. Ja teevad loodetavasti Ă”igeid otsuseid.
/- - -/
JĂ€rgimist vÀÀrivad mĂ”tted. Miks ei vĂ”iks Eesti vĂ”imustruktuurid – Riigikogu, valitsus, ministeeriumid, omavalitsused – anda siin eeskuju. Sööme ikka oma rukkileiba ja muid kodumulla ande ning kui vĂ”tame pitsi kangemat, siis olgu seegi omast eesti rukkist tehtud.”

 

 

Uue rukkiraamatu esitlus: autogramm pÔllumajandusminister Ester Tuiksoole

 

Sangastes 16. veebruaril – vasakult: Harri KĂŒbar, Valter Haamer, Olev Saveli, Margus Ameerikas, Leonhard Puksa, Heldur Peterson, Vello Pilt

 

Eesti rukki juubelipidu Sangastes 2. juulil. KĂ”neleb president Arnold RĂŒĂŒtel

 

Lossisaal ei mahutanud kÔiki peolisi

 

Krahv Bergi mÀlestussamba avamine

 

Peole saabunud krahv Bergi suguvÔsa esindajad

 

Peokorraldajad presidendipaariga

 

Eesti Toidu laadal: selgitusi jagab Leivaliidu juht Neeme Raig

 

Rukkitoa avamisel kÔnelesid Ester Tuiksoo ja Leonhard Puksa

 

Kontserdi peaosalised Heldur JÔgioja ja Voldemar Kuslap

 

Rocca al Mares algab rukkimaarjapÀev

 

KĂŒlimit rukkiseemnega on Ester Tuiksoo kaelas. Teda assisteerivad Leonhard Puksa ja Vahur Kukk

 

Leivategemise kÔrval nÀidati ka vÔitegemist

 

Peole tuldi perekondadega

 

Sangastes 27. septembril – paremalt Harri KĂŒbar, Eino Pedanik, Helve Braun, Ants Laansalu

 

Leonhard Puksa annab vallavanem Kaido Tambergile "sambatunnistuse"