en fi ru de
Esileht > Tegevused > Aasta 2003

Aasta 2003

 

Uude 2003. aastasse astus Eesti Rukki Selts ühendusena, kes oli ennast tegusalt näidanud õige asja ajamises. On ju rukis eestlastele sümboli tähendusega. Meie rukki mineviku etapid ja Seltsi esimeste aastate tegemised leidsid kajastamist "Eesti Rukki Raamatus", mille esitlus toimus Põllumajandusministeeriumis 19. detsembril 2002. Samas tutvustati ka CD plaati ning kassetti "Eesti rukis, eesti leib", millele Heldur Jõgioja oli koondanud valimiku pealkirjale vastavaid laule. Nende hulgas olid ka äsjavalminud "Rukki Seltsi laul" ja "Rukki Seltsi tõotus".

 

 

KOLMAS RUKKIPÄEV – JÄLLE TARTUS

 

11. aprillil kogunesid Eesti Põllumajandusülikooli tuttavasse peasaali taas Eesti rukki ja sellega seonduvate väärtuste kestmise eest muretsevad inimesed. Sadakond Rukki Seltsi liiget kohtusid kui vanad tuttavad ning ega samapalju külalisigi polnud just tundmatud uudistajad.

 

Seekordse suurkogu päevakord oli sõnastatud nii: "Eesti rukki ja rukkileiva tulevik Euroopa Liidus". Kuna EL-iga ühinemise protsess oli jõudnud lõpusirgele, siis ka teemavalik igati loogiline.

 

Avasõnad ütles traditsiooni kohaselt Seltsi president Vahur Kukk. Ta luges ette ka Vabariigi Presidendi Arnold Rüütli tervituse:

 

"Eesti Rukki Seltsi patroonina on mul väga hea meel, et tähelepanu meie iidsele leivaviljale üha suureneb. Seda osutavad põllumeeste kõrval teadlased, sordiaretajad, toitumisspetsialistid, kultuuriinimesed, keskkonna- ja ühiskonnategelased. Lisaks rukki väärtuste propageerimisele põllukultuurina räägivad nad ka rukkileiva kasulikkusest ning peavad tähtsaks esile tõsta rukkiga seotud sümbolite tähendust meie kultuuris.

 

Eelöeldut kinnitab tänase rukkipäeva kava, milles annab nimetatud teemadele täiesti uue mõõtme Euroopa Liidu dimensiooni lisandumine. Küsimusele, kas Eesti rukkil ja rukkileival on tulevikku ka Euroopa Liidus, vastaksin mina kindlasti jaatavalt. Olen veendunud, et nii eestimaise rukki osa meie põldudel kui ka rukkileiva tähendus tarbija toidusedelis pigem kasvab kui kahaneb. Aitäh selle eest tuleb öelda ka Rukki Seltsile ja tema toetajaskonnale."

 

Kuigi läbirääkimistel ei suutnud või ei osanud Eesti esindajad rukkikasvatust muust teraviljakasvatusest eraldi välja tõsta, jäi Tartus peetud ettekannetest ja jutuajamistest kõlama lootus, et Eesti rukkil ja rukkileival on tulevikku ning Euroopa Liidu tingimustes suudetakse rukkikasvatajaid materiaalselt paremini toetada. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimehe Aavo Mölderi ettekanne oli sõnastatud väga konkreetselt: "Rukki kasvatamise riiklik toetamine on vajalik ka Euroopa Liidus."

 

Kuidas meie põhjanaabrid soomlased oma rukkikasvatajaid aitavad, sellest rääkis konkreetsete näidete najal Boreal Kasvinjalostuse direktor Markku Äijälä. Olles Euroopa Liidu liige juba 1995. aastast, toetab Soome valitsus kohalikke rukkikasvatajaid täiendavalt kopsaka summaga (umbes 1000 krooni hektarile). See on riiklikult kujundatud arusaamise tulemus, et oma maa toit on kõige parem ja tervislikum.

 

Rukki ja rukkileiva lausa imelistest tervislikest omadustest rääkis haaravalt Tartu Ülikooli Meditsiinilise Biokeemia Instituudi juhataja, professor Mihkel Zilmer.

 

Rukki aretuse ja kasvatuse viimaseid tulemusi analüüsis Ilme Tupits Jõgeva Sordiaretuse Instituudist. Tulevikuvisiooni rukkileiva tootmisest esitas "Leiburi" juhatuse esimees Ants Promann.

 

Oma pühendunud stiilis rääkis rahvuslillest rukkilillest Looduskaitse Seltsi auesimees Jaan Eilart.

 

Rukkipäeval on alati väljas parimad leivad. Nii ka Tartus aprillis 2003

 

Põlumajandusminister Tiit Tammsaar suvel 2003

 

Rukkiräägu auhinna laureaat Heldur Jõgioja

 

Jaanus Marrandi annab “Eesti Rukki Raamatu” üle ettevõtlikule Kaarel Tuvikesele

 

Väätsa lugupeetuim põllumees Endel Lieberg koos vana sõbra Vaino Väljasega

 

Väätsal edendati mõttetalguid

 

Heldur Jõgioja tutvustas koos Toomas Anniga oma uut laulu “Käär leiba, klaas piima”

 

Uue laulu õppimine

 

Rukki Seltsi juhatuse esimees Leonhard Puksa teavitas osavõtjaid Seltsi kordaminekuist ning tulevikukavadest.

 

Kulminatsiooniks kujunes Rukkiräägu kultuuriauhinna üleandmine ning edukamate rukkipõllumeeste premeerimine. Rukkiräägu auhinna uueks laureaadiks sai tuntud helilooja ja muusik, ansambli "Suveniir" asendamatu juht Heldur Jõgioja. Eesti rukkikasvataja auhinna pälvisid kaks meest: Simuna-Ivax OÜ juhatuse esimees Hans Kruusamägi kui parim rukkikasvataja ja Pilsu talu peremees Madis Ojaots parima rukkiseemne kasvatajana.

 

Konverentsi lõppedes pidas Rukki Selts oma aastakoosoleku. Anti hinnang tehtule, uuendati juhtkonda ning kinnitati Seltsi auliikme statuut.

 

Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ester Tuiksoo teavitas uudistest selle organisatsiooni töös.

 

Lõunavaheajal prooviti "Tunnustatud Eesti Maitse" märgiga hinnatud tooteid.

 

 

MĂ•TTETALGUD VĂ„Ă„TSAL

 

11. aprillil toimunud rukkipäeval uuendati vastavalt põhikirjale Seltsi juhtorganeid. Juhatus hääletati tagasi vanas koosseisus, küll toimusid muudatused asepresidentide ja volikogu puhul.

 

Rukki Seltsi uuteks asepresidentideks said Vabariigi Presidendi nõunikuna töötav ajakirjanik Ester ¦ank ja professor Mihkel Zilmer. Mitmed tuntud inimesed valiti uuenenud volikogu koosseisu: Eesti-Soome Seltsi juhatuse esimees Enn Anupõld, Riigikogu maaelukomisjoni esimees Jaanus Marrandi, OÜ Väätsa Agro nõukogu esimees Endel Lieberg, OÜ Simuna Ivax juhatuse esimees Hans Kruusamägi. Revisjoni juhtimine usaldati jurist Eenok Kornelile.

 

Uuenenud juhtkonna esmaülesandeks sai edasiste tegevussuundade kavandamine. Sel eesmärgil otsustati korraldada mõttetalgud. Oma abi pakkus Endel Lieberg ja nii saadigi 11. juunil Väätsal kokku.

 

Tänu oma karismaatilisele juhile Liebergile ei lasknud siinne rahvas põllumajandusreformi tormakas tuules ühisvara laiali kanda ning seetõttu elatakse tänagi igati toimetulevalt. Rukki Seltsil oli tõeline hea päev, kui meiega liitus OÜ Väätsa Agro.

 

Oli tunda kokkutulnute siirast huvi Seltsi edasise käekäigu vastu, ja mis eriti oluline – ühise pere tunnet. Asjalikku analüüsi ja otstarbekaid ettepanekuid kõlas Ants Käärma, Jaanus Marrandi, Ants Laansalu, Enn Anupõllu, Ester ¦anki, Jaan Eilarti ja liialdamatult öeldes, kõigi ülesastunute suust.

 

Tulevikuvisioonina rõhutati rukkikasvatusele soodsamate tingimuste väljavõitlemise kõrval rukkileiva kui väga tervisliku toidu propageerimist, ja seda juba lapseeast alates. Konkreetse ülesandena nähti siin koolipiima kõrvale koolileiva juurutamist. Sel teemal esines argumenteeritud ettekandega Tiiu Vihalemm Tartu Ülikoolist. Hea emotsionaalse laengu andis Heldur Jõgioja oma uue lauluga "Käär leiba, klaas piima". "Suveniiri" solisti Toomas Anni eeslaulmisel saadi lõpuks maha ka uudisloomingu ühisesitamisega.

 

Seltsi juhatus sai ülesande kõik mõtteterad hoolikalt välja noppida, et selle põhjal panna sügisel paika edasine tegevusprogramm.

 

 

RUKKIMAARJAPĂ„EVAPIDU ROCCA AL MARES

 

Eesti rahvakalendris on mitu maarjapäeva. Neist tuntumad kaks üsna lähestikku – rukkimaarjapäev 15. augustil ja ussimaarjapäev 8. septembril. Mõlemal on oma tähendus rukkikasvatuses.

 

Rahvapärimuses on rukkimaarjapäev rukkilõikuse ja -külvi orientiiriks, kusjuures sel päeval ei tohtinud tööd teha. Rahvakalendri põhjal olla Keila kandis öeldud: "Rukkimaarjapäeva peeti kui rukkilõikuse lõputipäeva. Niisamma kui heinamaarjapäeval, nii ka rukkimaarjapäeval laskis tubli peremees tuua viina ja liha praadida ja kooke teha."

 

Nii et pidupäev. Seda pidas silmas ka Eesti Rukki Selts, kui ta koos oma heade partneritega "Leiburist" ja "Fazer Pagaritest" otsustas seda päeva meeldejäävalt tähistada. Peopaigaks valiti Eesti Vabaõhumuuseum Rocca al Mares. Kuna muuseum oli ennegi rahvalikke suvesimmaneid korraldanud, siis kavandatigi Rukkimaarjapäeva simman.

 

Muuseumi koduleheküljel ilmus aegsasti info ürituse sisust, laiali saadeti ka hulk kutseid. Anti teada, et rukkimaarjapäevapeol osaleb Vabariigi President, Rukki Seltsi patroon Arnold Rüütel, kes lisaks tervitusele külvab muuseumi Aarte talu põllule kuulsat "Sangaste" rukist ning osaleb rukkivihu sidumises ja rukkihaki tegemisel. Peolistele pakuti veel võimalust kuulata põnevat teavet rukkileiva tervislikkusest ja rahvapärimuslikke lugusid rukkist ning rukkileivast, süüa sooja eesti rukkileiba ning keerutada jalga "Suveniiri" saatel.

 

Vaatamata sellele, et täpselt algusajal – kell 19.00 – tabas peopaika tugev vihmavaling, üritus siiski toimus. Tõsi, algusstsenaarium tuli käigult ümber mängida, sest põllule saadi pärast vihmahoo lõppu. Mitmed huvilised jäädvustasid üsna omalaadseid kaadreid, kus talumeherõivais Arnold Rüütel koos Rukki Seltsi presidendi Vahur Kukega rinnal asuvaist ehtsaist külimitest "Sangaste" rukist mulda lennutasid.

 

Lõpuks tuli päikegi välja ning "Suveniiri" meloodiad lõid kauni suveõhtu meeleolu.

 

Pidu läks korda – oli tegijate ühine hinnang ning Vabaõhumuuseum lubas 15. augusti Rukkipäevana oma aastakavadesse sobitada.

 

 

"SUVENIIR" RUKKI SELTSIGA SOOMES

 

Niisuguse pealkirja all avaldas "Videvik" 2. oktoobril Heldur Jõgioja kirjatüki. Tsiteerime seda siinkohal:

 

"Peagi 30-aastaseks saav ansambel "Suveniir" käis augusti lõpus oma teisel Soome-turneel koos Eesti Rukki Seltsi ja Eesti-Soome Seltsi esindusega. Rukkileivast ja selle söömise tervislikest aspektidest rääkis Leonhard Puksa. Kaasas oli ka rukkiraamatu autor Vello Pilt.

 

Selle aasta Rukkiräägu auhinna laureaat Heldur Jõgioja koos lauljate Sirje ja Rein Kure ning Toomas Anniga hoolitses ürituse muusikalise osa eest – kavas oli kontsert ja tants.

 

Reisi ette valmistades käis Soome-Eesti Seltsi eestvedaja Enn Anupõld mitu korda Soomes, sõitis läbi esinemiskohad, organiseeris majutuse ja toitlustamise."

 

Ringreis toimus 18.–24. augustini nimetuse all "Eesti leib ja eesti laul". Kuna sellesse ajavahemikku mahtus ka meie taasiseseisvumist märkiv riigipüha 20. augustil, siis oli peomeeleolu eriti ülev.

 

Algus tehti Tartumaa Tähtvere valla sõpruslinnas Joutsas, kus "Suveniir" oli seetõttu vana tuttav. Edasi kulges ringreis marsruudil: Jyväskylä – Tampere – Taevasjoki – Nurmijärvi – Kotka. Meie riigipüha langes niisiis tuntud keskusele Jyväskyläle ja kujunes üsna esinduslikuks. Kohal olid linnajuhid. Eesti poolt sekundeeris Enn Anupõllule oma ilusa esinemisega meie kunagine raadiohääl Kulle Raig, kes on Soomes tuntust kogunud oma raamatutega Lennart Merist ja Georg Otsast.

 

Suurim huviliste hulk tuli kohale Tamperes. Eriti kui arvestada, et päev oli vihmane ja esinemine toimus linnapargis. Siin kohtasime ka enim naabermaal elavaid rahvuskaaslasi. Pole midagi imestada, et selles Tartu sõpruslinnas tegutseb toimekas eestlaste selts ning antakse välja isegi eestikeelselt lehte. Muidugi olid kohal selle tegijad.

 

Üldse tundis ajakirjandus – nii raadio kui lehed – meie vastu üsnagi suurt huvi. Eriti piirati reisi teisel poolel meiega liitunud Eesti Vabariigi presidendi nõunikku Ester ¦anki.

 

Külakostiks oli kaasas mitu kastitäit "Leiburi" ja Hiiumaa rukkileiba. Võõrustajatele maitses hästi ka "Kravondi" toodetud eesti rukkiviin. Paljudesse peredesse jäid CD-d ja kassetid "Suveniiri" lauludega.

 

Pidutundide sekka mahtus rida sisukaid jutuajamisi Soome maaelu asjatundjatega. Näiteks Joutsast tõi Leonhard Puksa kaasa paki näidisprojekte Euroliidu abi taotlemiseks.

 

15. augustil pandi Rocca al Mares alus rukkimaarjapäeva peole

 

Vihmahoog ei seganud pidu

 

Vabariigi President Arnold Rüütel külvas Aarte talu põlule kuulsat “Sangaste” rukist

 

 

 

Külvil järgiti vanu talutraditsioone

 

Peo ĂĽheks huvitavaks toiminguks oli rukkihaki tegemine

 

VOLIKOGU "LEIBURIS"

 

Nagu Väätsal kokku lepiti, tuldi uuesti tööasju arutama sügisel. 29. oktoobril saadi kokku aktsiaseltsis "Leibur".

 

Meie suurima leivatootja juht Ants Promann on algusest peale Rukki Seltsi patrioot olnud. Just paljus tänu temale on Soome kapitalil tegutsev ettevõte suutnud olla kasulik oma asukohamaale. Leivajahuna eelistatakse samuti Eesti rukkist tehtud jahu.

 

Peremehena tutvustas ta Seltsi aktiivile ettevõtte tööd, vastas paljudele küsimustele. Tehti ringkäik tsehhides ja söödi lõunat tehasesööklas.

 

Põhiline aeg kulus mõistetavalt tulevikusuundadele. Juhatus oli hoolega tööd teinud ning sisuka projekti paberile pannud. Sellele lisati omapoolseid täiendusi ja nii sündiski Rukki Seltsi tegevusprogramm aastaiks 2004–2006. Selles on fikseeritud viis põhisuunda:

 

1. Rukkikasvatus ja -aretus

 

Tegevus on suunatud kodumaise rukki kasvatuse ja aretuse propageerimisele, koostöö tihendamisele rukkikasvatajatega. Turismitalude juurde luuakse "Sangaste" rukki pisipõllud. Töögrupi juhiks on Vahur Kukk, lähiabilisteks Mati Nurm ja Ilme Tupits.

 

2. Eesti rukkileib kui rahvustoit – tootmine ja igapäevane tarbimine.

 

Koostöös Eesti Leivaliidu ja pagaritega jätkatakse üritusi leiva tarbimise suurendamiseks, eeskätt koolides. Tehakse pingutusi traditsioonilise eesti rukkileiva tuntuse suurendamiseks ka välisriikides. Töögrupi juhtideks Ants Promann ja Rein Triisa.

 

3. Rukkileib meie laual on tervis.

 

Rukkileiva kui igapäevase kättesaadava toidu tervislike omaduste selgitamine, leiva tarbimise viimine vähemalt 150 grammini päevas. Koostöös asjaomaste organisatsioonidega vastava konverentsi ettevalmistamine. Töögrupi juhiks Mihkel Zilmer, abiliseks tervisearendaja Anneli Zirkel.

 

4. Rukkile ja rukkitoodetele soodus majanduspoliitika ja seadusandlus.

 

Töögrupil on väga vastutusrikas ülesanne – saavutada muutus rukkipoliitikas selleks vastava seadusandluse kaudu. See nõuab visa lobby tööd nii Riigikogus kui Valitsuses. Vajadus välja töötada programm "Eesti rukis – eesti rukkileib". Töögrupi etteotsa sai kogenud maapoliitik Ants Käärma, tema assistentideks sama masti mehed Jaanus Marrandi ja Tiit Tammsaar.

 

5. Rukis ja rukkileib eestlaste kultuuris ning Seltsi osa selle väärtustamisel.

 

Süvendatakse teabetööd rukki ja rukkileiva väärtustamisel rahvusliku sümbolina, elustades vastavaid traditsioone ning arendades edasi rukkilille kui rahvuslille kasutamist meie kultuurielus. Koos maaturismitaludega tahetakse luua rukkilillepeenrad, et ka külalised saaksid rõõmu tunda meie lihtsast ja kaunist rahvuslillest. Töögrupi juht Ester ¦ank, abilised Vello Pilt ja Enn Anupõld.

 

Iga töösuuna kohta pandi kirja programmilised eesmärgid, tegevuskava ja koostööpartnerid.

 

Et Rukki Seltsi tegevus ulatuks kõigisse paikkondadesse, moodustati maakondlikud töögrupid ja määrati tugiisikud koordinaatorid.

 

Kuna 2005. aastal möödub 160 aastat meie rukkiisa krahv von Bergi sünnist ning 130 aastat "Sangaste" rukkisordi loomisest, siis arutati ka, kuidas neid tähtpäevi väärikalt tähistada. Üksmeelse poolehoiu leidis ettepanek kuulutada 2005 EESTI RUKKI AASTAKS.