en fi ru de
Esileht

Esileht


100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile!

Kutsume kõiki rukkikasvatajaid liituma Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud üle-eestilise liikumisega „100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile!" ning registreerima oma põld veel sel aastal SIIN

 

 

Sündis Rukkiräägu pere

Eesti Rukki Seltsi Rukkiräägu kultuuripreemiaga tunnustatud vaibakunstnik Anu Raud võõrustas 21. septembril oma kodus Kääriku talus Viljandimaal Rukkiräägu preemia kaaslaureaate. Õdusa koosolemise tulemusel moodustati RUKKIRÄÄGU PERE, kuhu 17 aasta jooksul on sündinud 17 liiget (vt SIIT). Edaspidi kasvab Rukkiräägu pere selle seniste liikmete ettepanekute alusel.
Pere asutajad olid: Anu Raud, Ingrid Rüütel, Maie Orav, Valve Raudnask, Ester Šank, Voldemar Kuslap ja Arvo Sirendi.
Samuti võttis Anu Raud seltsi tegevjuhilt Leonhard Puksalt vastu auliikme tunnistuse (pildil).


Suur külvipäev


24. augustil korraldasid Eesti Rukki Selts, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Põllumeeste Keskliit suure külvipäeva, millega algas Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud ülemaaline aktsioon "100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile!"
Külvipäev toimus Väike-Maarja vallas Lääne-Virumaal. Esimese rukkipõllu külvas rukkikuningas Hans Kruusamägi, osalesid teiste hulgas maaeluminister Urmas Kruuse, Eesti Rukkiseltsi president Vahur Kukk, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus, Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo ja Eesti Leivaliidu president Uno Kaldmäe.
"Eestlasele on oma leib laual tähendanud iseseisvust ja väärikat toimetulekut. Vanasõnagi ütleb ju, et kelle leiba sa sööd, selle laulu ka laulad. Eks me taha ikka oma laulu laulda. Ja sellepärast alustamegi nüüd, kui Eesti iseseisvuse taastamisest on möödas veerandsada aastat ja ees seisab meie riigi sajas aastapäev, suurt ülemaalist aktsiooni oma rukkileiva esiletõstmiseks. Kutsume ühinema nii rukkikasvatajaid kui omamaisest viljast küpsetatud leiva sööjaid!", ütles Eesti Rukki Seltsi asepresident, rukkikuningas Hans Kruusamägi.
Eesti Rukki Selts algatas tänavu kevadel Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud ülemaalise liikumise "100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile!". Liikumise üldisem eesmärk on hoida elus eesti rukkikultuuri, rukki kasvatamise, tarbimise ja aretamise traditsioone, pärandades ka uutele põlvkondadele austuse leiva ja leivavilja vastu. Lähem eesmärk on teha omalaadne ja maitsev juubelikingitus Eestile.
"Alates Eesti taasiseseisvumisest on rukkikasvatus Eestis oluliselt vähenenud - kui 25 aastat tagasi kasvatati Eestis rukist koguni 60 000 hektaril, siis tänavu vaid 12 200 hektaril. Kahetsusväärselt on umbes kolmandiku võrra viimase 15 aasta jooksul langenud ka rukkitoodete tarbimine Eestis. Soovime selle ettevõtmisega väärtustada Eesti leiba ja kohalikku rukkikasvatust, et rukkist valmistatud väärtuslikud toiduained jõuaksid taas üha rohkem eestimaalaste toidulauale," ütles teraviljakasvatajaid, jahutootjaid ja leivatööstusi koondava Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
3. juunil 2016 sõlmisid Eesti Rukki Selts, Eesti Põllumeeste Keskliit, Tartu Mill möldrite esindajana ja Leibur leivatootjana neljapoolse koostööleppe. Leppe kaudu püütakse saavutada, et vähemalt sada rukkikasvatajat kõigist Eesti maakondadest külvaks 2016. aastal põllutäie rukist. Seda saaki kasutavad veskimehed leivajahu tootmiseks ning kodumaisest, 2017. aasta uudseviljast küpsetatud rukkileib jõuab 2018. aasta alguseks „Juubelileiva" nime all tarbijateni. Teraviljakasvatajad on oodatud selle liikumisega liituma ja registreerima oma põld enne 15. septembrit 2016 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja veebilehel. Kõigi registreeritud rukkikasvatajate põllud tähistatakse vastava viidaga, mis on ühtlasi toetusavaldus alanud aktsioonile ja Eesti sajanditevanusele rukkikasvatuse traditsioonile.
Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja koduleht http://epkk.ee/

 

 

 

MTÜ Eesti Rukki Selts ühendab aktiivseid inimesi, füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes teevad

vabatahtlikku tööd kodumaise rukki kasvatamise ja kasutamise heaks ning rukkiga seotud

tavade hoidmiseks. Selts asutati 24. märtsil 2000.

Et levitada teavet rukki kohta ja õhutada tarbima tervislikku rukkileiba, annab selts välja

trükiseid ja korraldab mitmesuguseid üritusi. Koostööd tehakse teadlaste ja sordiaretajatega

nii kodu- kui välismaal, viljakasvatajate ja rukkitoodete valmistajatega.

 

Rukkiga seotud paigad Eestis on ühendatud rukkiteeks (www.epm.ee/rukkitee). See on

üks haru Eesti toiduteest (www.toidutee.ee). Kaugema eesmärgina näeb selts, et samasugused

võrgustikud hõlmaksid kõiki Läänemeremaid, kus elab rukkitraditsioon.

Eesti rukkitee viib kuulsa „rukkikrahvi" Bergiga seotud Sangastest

(www.sangasteloss.com/loss, www.sangasterukkikyla.eu) Tartusse, kus paiknevad maaülikool

(www.emu.ee) ja põllumajandusmuuseum (www.epm.ee); mõistagi läbib see tee

maamajanduskooli tõttu Olustvere (www.olustvere.edu.ee) ja kuulsa sordiaretuskeskuse

Jõgeval (www.etki.ee). Järgnevad rukkikuninga valdused Väike-Maarja kandis ning Moe

viinavabrik ja -muuseum.

 

Rukkiseltsi rahvusvahelise koostöö eesmärk on panustada rukki kasutamise levikusse,

talirukki sordiaretuse ja -katsetuse edendamisse ning ajaloo- ja kultuuripärandi hoidmisse.

Selts püüab arendada koostööd sarnaste ühenduste-asutustega neis naabermaades, kus samuti

hoitakse rukkiga seotud traditsioone.

Vt ka www.proruis.fi ja

www.rogg-in.de/informationszentrum/ueber-das-zentrum