Meist

Eesti Rukki Seltsi asutamine

Ühel 2000. aasta alguspäeval said Ühistu Tartu Viljasalv juhataja Leonhard Puksa juures kokku mõttekaaslased, kes otsisid väljapääsu rukki ja rukkileiva kui eestlasele lähedase teravilja ning põhitoiduse allakäigu peatamiseks.
Juba eelnevalt oli mõtteid vahetatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudi teadurite, Eesti Põllumajandusülikooli õppejõudude, mitmete rukkikasvatajate, teravilja- ja leivatootjatega ning kultuuriinimestega.
Leiti, et aeg on küps oma ühenduse loomiseks. Valmis Eesti Rukki Seltsi moodustamise ideekavand. Sellele järgnes juba konkreetne ettevalmistustöö uue organisatsiooni loomiseks: tegevusprogrammi ja põhikirja koostamine, liikmeskonna tuumiku moodustamine jne.

Avaürituseks sai konverents “Eesti Rukki Päev 2000” 24. märtsil Tartus.

Ajaloo huvides märgime ära ka korraldajate nimed:
Eesti Põllumajandusülikool, Akadeemiline Põllumajanduse Selts,
Eesti Agronoomide Selts, Eesti Agraarökonomistide Assotsiatsioon,
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Veskiomanike Ühing,
Ühistu Tartu Viljasalv.
Seltsi motoks valiti tuntud rahvusliku poeedi Hando Runneli luuleread:
Laenatud kandlega kaua ei mängi,
Laenatud leivaga lulli ei löö.
Omal on pill, siis määta või mängi,
Omal on leib, siis sõtku või söö.

Kella 11-ks oli Põllumajandusülikooli Loomakasvatusinstituudi hubases saalis kaks ja poolsada asjahuvilist. Hea süsti päeva õnnestumisse andsid Olev Vestmanni südamlikud laulud.
Avasõnaõiguse sai Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi president, omaaegne EPA rektor professor Olev Saveli.
Tervitussõnu laususid Tartu maavanem Jaan Õunapuu ja Põllumajandusülikooli rektor Henn Elmet.
Enne suurkogu toimunud Eesti Rukki Seltsi esimesel koosolekul kiideti heaks põhikiri ning tegevussuunad ja valiti juhtorganid.
Seltsi aupresidendiks valit üksmeelselt akadeemik Hans Küüts, tegevpresidendiks ja volikogu esimeheks sai samuti teadusemees – sordiaretaja Vahur Kukk. Aseesimeesteks valiti eri valdkondade esindajad: Riigikogu liige Ants Käärma, Ants Promann “Leiburist”, talupidaja Mati Nurm ja ajakirjanik Mart Porila.
Tegevtoimkond sai selline: juhatuse esimees Leonhard Puksa, liikmed: rukkikasvataja ja Haage suurtalu omanik Andres Härm, sordiaretaja Ilme Tupits, ajakirjanik Vello Pilt ja pagaritööstuse “Vilma” tegevdirektor Rein Triisa.

Võeti vastu ka uue organisatsiooni asutajate pöördumine.
“Praeguses avatud majandusega maailmas süveneb tendents, kus rahvuslikud väärtused kaotavad hoolimatu, vaid ärilistele kaalutlustele rajaneva tegutsemise tõttu järjest enam oma tähendust. See puudutab valusalt mitte üksnes rahvuskultuuri, vaid ka materiaalset keskkonda. Meie oma leivastki moodustab aasta-aastalt üha väiksema osa kohalikust rukkijahust tehtud leib. Ometi kinnitavad Eesti rukkiaretuse traditsioonide jätkajad, et oleme tänagi suutelised kasvatama Euroopa parimat rukist.
On ülim aeg peatada meie oma rikkuse taandareng: anda Eesti rukkikasvatajale selge sõnum tema töö mõttest ja tarbijale arusaam, et Eesti oma leib on parim nii noorele kui vanale”.

Sellise teadvuse kujundamisel eestimaalastes saaks oma panuse anda Eesti Rukki Selts.

Seltsi liikmed